Droogid

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1186 kommentaari.

Hele, 2005-10-08 12:35:15

jälgija, 2005-10-08 09:42:00

Loodus ei salli tühja kohta.

Uus on etem, imho.

toomas, 2005-10-08 14:12:19

DiaTheo, 2005-10-07 21:58:57

33338 ja Toomas saavad kreepsu, kui meie heietusi lugema satuvad:-)

Aga las saavad, siis saavadki aru, kui sassi need targad keelemehed meie emakeele meie jaoks on vorminud:-)

Missanüit! See EITUSE, MITTE ja EBA jutt on olnud eriti huvitav. Mul ei ole ainult viimastel päevadel olnud aega aktiivselt via-s olla - jõuan ainult muu kõrvalt veidi lugeda. Muidu tuleksin - oleksin tulnud kaa kommima.
Nüüd kaa jälle: tsäuki!

toomas, 2005-10-08 14:35:24

/väike vaheletsurkamine käivasse arutellu/

Minu arust on Heeliumi parimaid jooni tema siirus ja suur maailmast aru saamise taotlus. Emotsionaalselt olen aga samal meelel jpk-ga.

Ära.

uuk, Heelimile augutäiteks, 2005-10-08 15:59:32

http://www.postimees.ee/081005/esileht/179459.php

vasaku ja parema poolkera vahele.

uuk, 2005-10-08 16:03:52

Heelimile augutäiteks.
Oi, heelium kaotas u.
Vabandust

Heelium, 33338, jpk, 2005-10-08 16:28:49

aga sellgus ka et sa vxjjd osata kül pejsikut, siid, allgolit ja mujjtkéeli aga tavaliste v’xxrkeeltetéadmises oled nullilähädane ehk p'ääaégu pime.
LE tähändab norskis naérmist ja EST vxjjbólla ka latìinas. ajnult selliste näjjvate tunnustepxhjal järäldisiteha EJ TOHI!
löru"aa em"oor, vivlöru"aa!

Kindlate järeldusteni ma ju ei jõudnud? Ja mis sina teed, kui ette anda lause, mis tähendab kõige täiega kahes keeles midagi (erinevaid asju)?

Algolit ma tglt kirjutand ei ole ...ehkki süntaksiga tutvunud — see on piisavalt sarnane mõnele teisele keelele, millega ma põhjalikumalt tegelnud olen, et ei ole eraldi spetsiaalset huvi tekitand.

Mina näiteks arvan, et ta demonstreerib siin professionaalset kretinismi. Järeldan seda tema suutmatusest mõista aforisme ja Aisopose keelt, mida rohkemal või vähemal määral valdab ja kasutab siin iga inimene, kes on hallikaspunasel ajal elanud ja suhelnud.

Professionaalse kretinismi mõistet tutvustas mulle kusjuures mu ülemus eelmises firmas, kus ma töötasin ...aga seal oli üldiselt palju konflikte, millest enamik sellest, et neil oli põhimõte “if it aint broken, dont fix it” ja mul oli põhimõte, et vilets kood tuleb nullist uuesti kirjutada enne täiendamist. Ja viimast tehes sain ma seal mõne asja 4-5 korda lühemaks ja mõne palju rohkem — ja loetavamaks-arendatavamaks.

Aforismidega on mul vist vähem probleeme, kui sa arvad, aga ma lihtsalt ei sekku nendesse teemadesse liigselt, mis nende peale väga ehitatud on..

..ja küll ma need keeled õpin, kui aega üle jääb :) Ehkki mu arengukava on oluliselt pikem, kui mu elu minu tagasihoidlikel hinnangutel üldse kuidagi olla saaks, nii et ei või teada :)

Heelium, 33338, 2005-10-08 16:48:20

LE tähändab norskis naérmist ja EST vxjjbólla ka latìinas

Est on vähemalt tüvena esperantos ka ..aga kas sulle tunduks normaalne norra-ladina segakeelne lause? Ütle äkki *üks* keel, kus need sõnad mõlemad tähendust omavad, mis ei oleks esialgne ega selle murre või ülilähedane sugulane? Ma arvan, et enamiku sõnapaaridega oleks see keerukas.

jälgija, 2005-10-08 17:01:25

aga seal oli üldiselt palju konflikte, millest enamik sellest, et neil oli põhimõte “if it aint broken, dont fix it” ja mul oli põhimõte, et vilets kood tuleb nullist uuesti kirjutada enne täiendamist.

Ei tea konkreetset probleemi, kuid üldiselt on töötava koodi ainult põhimõtte pärast ümber kirjutamine üks lollimaid asju, mida tarkvarafirma teha võib.

Mõni põlve otsas nikerdav noorprogrammeerija võib muidugi järgmise nädala vastupidise tõestamiseks kulutada. Aega ju on ja juttu kah jätkup...

jpk, 2005-10-08 17:33:37

Professionaalne kretinism on ka see, kui oma eralaseid teadmisi hakatakse kasutama väljapool seda eriala.

Aga mis puutub sinu pisikesse keelevaidlusse numbrimehega, siis peab ütlema, et loogilist mõtlemist sul on.
Tõesti ei leia naljalt keelt peale meie oma emakeele, kus oleksid sõnad öölaulupeo järelkaja...

Aga le est näiteks tähendab ida ja seda itaalia keeles.
Samuti on see sõnapaar olemas ka portugali keeles ja tähendab vist hinnangu andmist(keelemehed-polüglotid, appi!)

Heelium, jälgija, 2005-10-08 17:40:19

Ei tea konkreetset probleemi, kuid üldiselt on töötava koodi ainult põhimõtte pärast ümber kirjutamine üks lollimaid asju, mida tarkvarafirma teha võib.

IRW. Mulle teeb suht nalja su suvaline tõlgendamine :) Võiksid vahel mõelda ka, enne kui enda tuimasid taktikaid propageerima hakkad ..otsi googlest refactoring. Tööta see info läbi, tee selgeks tüüpilised põhjused ja siis räägi.

PS. jätsid tobedal kombel tähelepanuta mu sõna “viletsa”.

Ma arvan, et sinu suhtumine arendusse on teatava hulga *lollikindlate põhimõtete* rakendamine. Mina lähenen asjale üksikjuhtudel loogikaliselt ja oman pisut keerukamaid põhimõtteid.

Ei nädalat ei ole siin vaja. Põhimõte on miski, mis on paika pandud seetõttu, et teatud tüüpi olukordades on kasulik teatud viisil tegutseda.

Kusjuures, Corporate Policy on samuti ainult põhimõte.

Sinu rõhuasetus “töötav kood” on mõttetu. Kujuta ette töötavat autot, mida tuleb iga nädal parandada (kusjuures auto ise on kalliste varuosadega jne..., kui arvestada seda, et seda tööd tegid firma programmeerijad, kes üldjoontes kõik suht kõrgel tasemel võrreldes keskmisega). Ühest hetkest tuleb uue auto ostmine odavam — mitte ühestki konkreetsest parandusest, vaid näiteks järgmise aasta paranduste kogumaksumusest.

Ja sinu arusaam, et kood jaguneb “töötavaks” ja “mittetöötavaks” ja see on ainus näitaja, on absurd. Kood jaotub hea süsteemianalüüsi põhjal tehtuks ja viletsa analüüsi põhjal tehtuks — tööle saab lõpuks mõlemad, kuigi kui analüüs piisavalt vilets ja maht piisavalt suur, siis võtab töölesaamine igaviku.

Hea süsteemianalüüsi omadus (suure projekti puhul) on, et esimese töötava prototüübi töölesaamine võtab kauem aega, aga selle arendamine on sellevõrra lihtsam — see on nagu uus auto. Viletsa süsteemianalüüsi puhul läheb midagi käima kiiresti, aga iga uus täiendus on aina valulisem — näiteks, kui ei ole keskseid klasse, mis juhiksid asju, mida kõikjal kasutatakse, tuleb väike muudatus viia sisse kümnesse või enamasse kohta, kusjuures alati on võimalus, et kõik muu kukub selle peale kokku; kui kõik on korrektselt optimeeritud vastavalt süsteemi skoobile, siis tuleb teha muudatus enamikul juhtudest paari põhimuutujasse.

Ehkki see on alati keerukas otsus, kui võimsaks võib baasmootori ajada ja kui palju edasist arendust automatiseerida, muutmata esialgset mootoriehitust juba mahukamaks projektiks, kui kogu hilisem arendus kokku olla saaks (ja mitte selline otsus, mida ma alati õigesti teeks ..minu tegutsemisviis on olnud kohati suht http://home.ku.edu.tr/~dyuret/hack/tao.html poolhumoorika teksti punktile 5.3 vastav; selles mõttes on vahest lühinägelikest ülemustest ka kasu olnud:D).

Aga ühesõnaga, kui ma leian, et järgmised 20 muudatust võtaks koodi haldamata suure komplekssuse tõttu liiga kaua aega, siis ma eelistan uuesti kirjutamist.

PS. jälgija, ütle, milline on kõige mahukam tarkvaraprojekt, mille sa üksi nullist teinud oled ..st. mahu poolest? Ja kas sinu tööd, mida sa üksi oled teinud, on olnud vähem mahukad, kui tööd, mida sa kellegi teise analüüsi põhjal oled teinud? Su jutt tekitab minus vägisi tunnet, et sa tegeled suht alati mingite suht väikeste süsteemide, kõrvaliste rollide või müügi-projektijuhtimisega. St. pigem ajavad sellist juttu keskpärased projektijuhid, kui head analüütikud, mida sa siin räägid.

Heelium, jpk, 2005-10-08 17:47:34

Informatsioon ei ole väljaspool eriala.

Seade, millel on sisend, väljund ja põhimõtted, mille põhjal sisendi põhjal väljundit genereeritakse ja olekut muudetakse, allub näiteks kõikidel juhtudel üldisele teooriale, mis on ka programmeerimises — ainus erinevus, et reaalilma protsessor on [tundub olevat] pidev, sellal kui arvutiprotsessor on sujuv; süsteemiteooriates see samas tihti ei kajastu kuidagi.

Samuti moodustuvad igapäevaelus infovõrgustikud, mille seaduspäradega jällegi infoteooriad tegelevad.

Ma arvan, et igasuguse informatsiooni nende põhjal vaatlemine on suht põhjendatud — st. informatsiooniteooriad ei ole selles mõttes spetsiifilised, nagu DNA uuringud, et nende uurimisobjekt on midagi sama vähe konkreetset, kui loogika või matemaatika uurimisobjektid. St. nagu loogika ja matemaatika puhul, võib infoteooriaga edukalt tegelda, omamata mitte mingeid katseandmeid — need kõik on formaalteadused, kusjuures it veel toetub tugevalt kahele viimasele.

Infoteooria keskendub liikuvale-muutuvale infole, infovõrkudele ja infotöötlusseadmetele, samuti operatsioonidele, mida saab teha infoga.

St. see on edasiarendus matemaatikaharudest, nagu statistika jms.

Ja selliseid neutraalseid teadusi saab rakendada kõigele, mis vastavad nende uurimisobjektide definitsioonile.

33338, 2005-10-08 17:58:19

Éelium,
ej tea seda kinndlat juhhtu, kujd ka ise pean xjjgeks millegi kehva mittexjjendamist, vajd täjjästi uue lóomist. seda jusst polìitika päävaküsimuste lahendamisel.
mu ráalimisprohvéssorist tuttav kurttis aasstajd tagasi (pesitsesin siis ajutiselt nendepool) samuti mitu p'ääva vigaottsides et arukam oleks asi otsast p'äälä uuestikoosstada. sageli ka sellepärast et ülevaattamisel teeb sama isik sama vea ning viga jääppki avastamatta. ajttaks siis uus sillm.
kogesin ka ise mxnnd raamatutojmetades et neljakesi lxpptekksti ülelugedes avastasime erinevajd vigu. ja kuj raamatu trükikojast kättäsajme, sis juba tejsel leheküljel jäjj avastamatta nxme viga kohe sillma.
paadimeestele teattmikkuvalmistades lasin samuti sillmadega tuled üle ja ikka jäj märkkamatta et kujundaja polld parrdatulesid ära vahetand. tejsed aga eesskirjast ej mxjgand.
nagu síingi. kirjutame ja arrvame et kommiga on kxjkk korras. siis aga tuleb jopako.lla vxj tiateo ja akkab näpukajd näkkupillduma. ja pole pxhjust vasstuaukku.

33338, 2005-10-08 18:02:02

Éelium,
miks sa kasutad ebardejd nagu INHVO ja INHVORMATSJ"OO.N kuj lihhtsam oleks 'öölda TEAVE?
nii nagu sentti mittekorjates ej saa króoni, on ka emakeele kajtse KXJGI, mitte öhe vxj öhe tejsstkümmne asi.

33338, 2005-10-08 18:08:29

Éelium,
PÄRISkeelte xppimisega ära venita, vanus akkab vasstutööttama. tean omast kogemusest. nüüd vars"iidxppides nääkks 5× rohhkem vaéva kuj nägin ju.nsuna (19.'sena).
keeltevaliku pead küll ise tegema kujd etteüttluse korras soovitan kinndlassti Eur"ooppa pxhikéeli. ja püjja ka valida erinevajd kéelkonndi, need ajttavad arusáada ka sugulaskeeltest.
esimese isexpitavaga vxjjd vel tühhja töötteha, kujd edaspidi osskad juba olulist eristada ning tejsed tulevad kerrgemini. 3-4 tunndi p'äävas ja kúuga oled píisaval tasemel et vähämalt 90%'st arusáada.

jälgija, 2005-10-08 18:24:26

Mulle teeb suht nalja su suvaline tõlgendamine :)

Kuna austet noorsand on siin varem märkinud, et kirjutap ALATI ja KÕIK asjad nii põhjalikult lahti et need vaid üheselt mõistetavad, siis sellest sai tõlgendamisel lähtutud.

Oleks sõna “põhimõte” kõrval märgitud ka koodi vigade olemus, koodi parandamisele kuluv aeg, koodi edaspidise parandamise prognoos, selle eeldatav aeg/maksumus, kliendi või firma valmisolek koodi ümberkirjutamisele kuluv aeg kinni maksta ja muu sarnane tühi-tähi, siis poleks mu kommentaari olnudki.

Ilma selleta taandub kõik noore kukekese õhinale näidata kõike, mida ta oskab.

Enamus algajaid tunneb end mingil hetkel kõikvõimsa ja kõiketeadvana, kes tahaks koleda koodi seksikalt ümber kirjutada ja ülejäänud tolvanitele näidata, kui lollid nood on. Ühesõnaga näidata, kuidas asjad tegelikult käivad.

Tavaliselt lõpeb selliste “geeniuste” lennukaar firma ukse taga, kui aru enne pähe ei tule.

Su jutt tekitab minus vägisi tunnet, et sa tegeled

Soovitaks sul tekitada endas tunne, et ma tegelen prügikastidest pudelite korjamisega. Arvatavasti tunneksid ennast veel vägevamalt.

Kuna ma ei pea kellelegi midagi tõestama, siis arva mida tahad.

PS. Ja õpikutargutused oleksid võinud vabalt enda teada jätta, mu noor sõber.

tuuslar, 2005-10-08 18:27:12

Jpk mõtlemismallid on väga kitsapiirilised ja osaliselt isegi lapsikud, tulenevalt võibolla madalast haridustasemest.
Aga mingil tasemel suudab ta mõne aja vastu pidada.

jpk, 2005-10-08 18:29:07

Heelium, jpk, 2005-10-08 17:47:34

Tead, elu on ikka natuke keerukam ja pole veel ühtki teooriat, mis kirjeldaks kõiki protsesse ja seda ka füüsikas mitte, muust maailmast rääkimata.

Po, 2005-10-08 18:30:14

Muide mina ei usu, et Heelium ei tea mida tähendab ’le roi est mort jne'. Pilab ainult suhtlevind ettekujutust itikatest.

DiaTheo, 2005-10-08 18:30:45

Ära seleta, 33340-2, ei aasi ei jopakolla ega tiatigu suga su näpukate pärast, ikka ebamõtekate pärast:-))

Po, 2005-10-08 18:39:19

Kui sellest mu elu, õnn ja armastus sõltuksid, siis ehk püüaksin seda tõlkida. Aga nüüd käpad püsti!

***