Droogid

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1186 kommentaari.

levi, DiaTheo, 2005-10-03 14:02:14

Pidasin silmas, et tavaseisundis suudab inimene juhtida ühenduste jada kaine mõtlemise kaudu.

Olen suga selles osas täitsa päri, kuid see saaks puudutada mu meelest ikkagi ju millestki hoidumist. Aga kas seda oleks võimalik teha üksnes vaba mõtlemise kaudu, see jääb minu jaoks lahtiseks.

Näiteks olen lugenud, et kui tarbida narkotsi, siis võib tekida sõltuvus jne. Nii, kuna asi on mulle ohuks, siis ma parem ei proovigi, sest tean juba niigi, mida tähendab sõltuvus ainest (keemiast). Mistahes ainest, kasvõi näiteks soolast. See ei ole mu meelest lihtsalt nn psühholoogiline sõltuvus. Aga mine tea, vbl siiski on. A kama, sõltuvus on sõltuvus ja otsapidi on ned kõik nn psühholoogilise sõltuvusega seotud.

Niiet ka sõltuvuse tekkimisest hoidumine on mõtlemisega teostatav. Kusjuures vabalt. Kuid mulle tundub, et see ei ole teostatav igasuguse loomulike nähtuste puhul. Võtame kasvõi seksuaaltungi (seksihimu) tekkimise, selle põhjuse, sageduspõhjuse ja kadumise põhjuse. Tõsi, olen täheldanud, et olen suutnud tekkinud erutust nn summutada lihtsalt mõtlemise abil, kuid - ja milles point seisnebki - ei ole see toimunud üksnes mõtlemise, vaid ka tahtejõu rakendamise abil. Kas midagi analoogset pidasidki silmas?

Heelium, 2005-10-03 14:20:13

DiaTheo:

milleks püüda süstematiseerida ennustamatut, kui ta nagunii ennustamatu on!

Protsessi analüüsimine annab arusaamadele juurde ka siis, kui on teada, et pole eriti palju üheseid vahendeid psühholoogiliste soodumuste tuvastamiseks, vähemalt mitte piisavalt, et droogide mõju selle põhjal kindlalt ette ennustada.

Droogi mõju on primaarselt füüsikalis-keemiline, alles sekundaarsena täheldatakse tema mõju sinna ja tänna tundemaailma piirkonda.

Räägin just nimelt psühholoogilisest aspektist ja väldin kogu artiklis kõrvalepõikeid füüsilis-keemilisse. Ainete mõju ei ole absoluutselt juhuslik, mida võib tuletada juba sellest, et seljuhul ei saaks üht ainet teisest eristada.

Seda, et kõik seosed alati ilmtingimata kvaliteetsed oleks, eitab ka artikkel.

jpk:

Väidad, et vaimuvõimendus on skisofreenia.

Kuskilt võrgust: “Skisofreenia on mitmepalgeline, noores eas algav, pikaajaline ning sageli isiku teovõimet suuresti piirav psühhoos.”

Samas: Researchers first thought LSD induced a “model psychosis” that might shed light on the nature of schizophrenia.However, as the psychedelic experience or “trip” does not resemble endogenous psychoses, this interpretation was later discarded. — http://www.sci-con.org/editorials/20030603.html

Samuti, esiteks ei võta ma artiklis seisukohta ainete headuse/halbuse osas, teiseks ei pea inimene näiteks elus püsimiseks ilmtingimata värskes õhus viibima, võimlema ega turvalist keskkonda omama — mitte, et ma nüüd droogid samasse klassi tahaks lükata, aga lihtsalt Sinu argumendi argumendina mittekasutatavusele viitamiseks.

jpk, 2005-10-03 14:30:14

Heelium, 2005-10-03 14:20:13

Väidad, et vaimuvõimendus on skisofreenia.

Oo ei, väitsin vaid, et neil mõlemal on sarnased jooned, etkui inimene ikka marslast ette kujutada ei suuda, siis ilmutab talle ennast jumal ja seda mõlemal juhul.

Kuskilt võrgust: “Skisofreenia on mitmepalgeline, noores eas algav, pikaajaline ning sageli isiku teovõimet suuresti piirav psühhoos.”

Oot-oot... Kas siis laksu all olev inimene säilitab oma kaine mõistuse ja on teovõimeline???

Samuti, esiteks ei võta ma artiklis seisukohta ainete headuse/halbuse osas, teiseks ei pea inimene näiteks elus püsimiseks ilmtingimata värskes õhus viibima, võimlema ega turvalist keskkonda omama — mitte, et ma nüüd droogid samasse klassi tahaks lükata, aga lihtsalt Sinu argumendi argumendina mittekasutatavusele viitamiseks.

Sa hiilid :o(((
Värske õhu hingamine ju ei suurenda inimese nägemisvõimet, lihtsalt hingamisega võrreldes, aga hingamine mittehingamisega võrreldes küll :o)))

Heelium, 2005-10-03 14:34:22

Psühhoosi vaatenurgast lisaks — Jung kasutab mõistet “psühhoos” alateadlike kujundite esilekerkimiseks, misjuhul võiks minu poolt kirjeldatut nii nimetada, ehkki mitte nii kokku võtta. Samas on Jungi kasutuses see sõna suhteliselt neutraalne — ta käsitleb nii psühhoosi vaimuhaigusena, kui ka kunstiloome protsessi komponendina.

Kui võtta aluseks psühhoosi negatiivne vorm, mis eeldab, et alateadvus, millest kujundid esile kerkivad, või vähemalt selle pinnakihid on suhteliselt moondunud ja samuti ei suudeta neid kujundeid siduda üldkehtiva märgisüsteemiga, siis jõuab selle sõna tüüpilisema tähenduseni, mispuhul enam päris nii väita ei saa.

Kuivõrd skisofreenia on pikaajaline protsess ja soodumus, siis on raske seda üldse ainetega kuidagi üheselt siduda — see on juba väga konkreetne psühhoosi vorm, mille sümptomid erinevad paljudest teistest psühhoosidest ja mille avaldumine on juba üsna erinev.

Paraku ei tea ma skisofreeniast piisavalt palju, et sellel teemal rohkem kaasa rääkida.

Heelium, jpk, 2005-10-03 14:38:13

"Kuskilt võrgust: “Skisofreenia on mitmepalgeline, noores eas algav, pikaajaline ning sageli isiku teovõimet suuresti piirav psühhoos.”"

“Oot-oot... Kas siis laksu all olev inimene säilitab oma kaine mõistuse ja on teovõimeline???”

Selleks, et miski oleks skisofreenia, ei piisa teovõime puudumisest. Täidetud peavad olema siiski kõik, mitte üks tingimus — näiteks peab tegu olema psühhoosiga ja see peab olema pikaajaline.

Samuti arvan, et sildistamine viib sisu analüüsimisest väga kaugele — see on üsna ilmne, et kui kirjutada artikkel skisofreeniast, siis sõna “skisofreenia” asendamine sõnaga “tripp” ei muuda seda artikliks mõjuainetest, vähemalt mitte õigeks ja ülevaatlikuks.

Heelium, Harri Kingo, 2005-10-03 14:51:04

Mingi hetk võiks selle kustutada, aga ma siiski arvan, et kustutamisvaeva vähendab, kui Harri enam meelevaldseid kommentaare ei kirjuta.

Harri:

Soovitan sul:
* Mitte siseneda vaidlustesse teemadel, mis on artiklist väga kaugel, isegi kui neid algatab keegi teine (vähemalt seni, kuni artikli põhisisu kohta käiv temaatika ei ole ennast ammendanud või otseselt laiemasse konteksti asetunud).
* Mitte propageerida kristlust ega muid õpetusi seal, kus jutt käib üldiselt neutraalsel pinnal — kellelegi siin ei ütle eriti midagi pikk jutt sellest, et keegi idamaade vaimne õpetaja ütles, et droogid on halvad; selle artikli sisu ei ole ei väita nende headust ega nende halbust, vaid proovida läheneda sellele, mis inimese psühholoogias nende mõju all toimub.

Ma ei ole kindel, kas ma isiklikult oleks su kommentaare kustutanud, kui ma siin sellega tegeleks. Samas on see tõenäoline — artikli puhul, mille juures käib vestlus ühel kindlal teemal, kus on selle teema kohased kommentaarid ja nende vastused, ei ole enam eriti mugav ega lihtne teemakohast arutelu pidada, kui täpselt samas kommentaaride jadas on 60% (ja kui su kommentaare üldse poleks kustutatud, siis ehk 90%) kommentaare teemadel, mis üldse asja ei puuduta, nagu antud juhul näiteks andestus — mida sa võib-olla tõesti ise ei algatanud, aga mille kohta sa suutsid genereerida kommentaaride hulga, mis koos vastustega oli u. 33% kommentaaride koguhulgast. Siin vestluses tahavad inimesed kasvõi enam-vähem teemaga kursis püsida, kes seda siin arutavad, ja seega on oluline, et nad ei peaks ühte artiklit puudutavat kommentaari otsima 10 kristlust ja iidsete idamaa tarkuste tõlgendusi ja maailmalõpuennustusi sisaldava kommentaari hulgast, kui viimased ei ole artikli teemaks.

jpk, 2005-10-03 14:53:18

Selleks, et miski oleks skisofreenia, ei piisa teovõime puudumisest. Täidetud peavad olema siiski kõik, mitte üks tingimus — näiteks peab tegu olema psühhoosiga ja see peab olema pikaajaline.

Ikka püüad sa sisse murda lahtisest uksest :o(

Veelkord siis. Laksu all olemine ja skisofreenia on erinevad asjad.
Skisofreenikul ja laksu all olijal on ühtmoodi luulud, mis ei lase neil informatsiooni adekvaatselt vastu võtta.
Laksu all olija ja skisofreeniku luulud olenevad nende eelnevast kasvatusest ja saadud informatsioonist...

Muide, see viimane tuleneb sinu enda artiklist.

Aga mis puutub sellesse, et skisofreeniaks saab haigust diagnoosida vaid siis kui ta pikka aega kallal on olnd, siis kui pikk see aeg peab olema?

Hele, artiklist, 2005-10-03 15:17:38

Artiklis käsitletakse psüühikat mõjutavate ainete mõju väga kõrgel üldistusastmel. Kõiki aineid, inimesi ja kogemusi ühte patta pannes on tõesti raske jõuda konkreetsema jutuni kui see, et “ainete pruukimine võib olla väga positiivne või väga negatiivne kogemus, inime võib saada vaimselt terveks või minna hulluks, enamasti ajab ta aga pärast trippimist ikka umbes samasugust juttu kui ennegi”.

“Vaimuvõimenduse” asemel oleks antud kontekstis ehk korrektsem rääkida “vaimuteisendusest” olluste pruukimise mõjul. Pole ju üldse kindel, et vaim pruugitud olluse läbi võimsust juurde saab, taju- ja mõttetegevus võib mõne olluse mõju all muutuda eriti nüriks ja piiratuks. Pealegi võivad mitmed nähtused loetletud kirjust ja vastuolulisest “vaimuvõimenduse” tunnuste hulgast inimesel esineda ka ilma mingeid psüühikat mõjutavaid ollusi tarvitamatta.

Heelium, 2005-10-03 15:31:41

33338:

Ok, ma loodan, et see nüüd liiga pikk ei ole, igatahes...

Sinupoolne kommentaar on kergelt vigane.

Jungi klassifikatsioon:
Alateadvus — kõik, mis pole teadvustatud või on teadvusest välja langenud.
Teadvus — võiks küll öelda, et ekraanipilt.

Alateadvus sisaldab (muuhulgas):
Mälestusi — asjad, mis võivad näiteks “meenuda”, ent ei ole hetkel teadlikud.
Arhetüüpe — instinktide aluseks olevad kaasasündinud teadmised (või pigem ideed)

Arhetüübid moodustavad kollektiivse alateadvuse põhisisu — need on ideed, mis kas evolutsiooni või ajaloolise mälu teooriate põhjal on sisuliselt mingiteks kaasasündinud hoovusteks, mis juhivad mõtlemise/tunnetamise/ihaldamise jms. protsesse. Mõtlemist peetakse neist kaugemaks, kui tunnetust, ent siiski juhivad ka mõtlemist suuresti asjad, mida inimene tahab saavutada, st. ihade kujul siis — näiteks pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu mõtetele, mis võiksid tuua “kasu”.

Omistatakse Ken Wilburile, aga võib kohata ka varasemast:
* Evolutsioonilised arhetüübid — asjad, mis on tekkinud orgaaniliste eluvormide arengu jooksul.
* Kosmilised arhetüübid — mingid põhikonstruktsioonid, tunnetuse võimalikud alged, millest kõike muud kokku pannakse ja mis esinevad kõikvõimalike eluvormide puhul, olemasolevate, väljasurnud ja tulevaste maal ja mujal.

Üldiselt peetakse “üliteadvuseks” sellist teadvust, mis need “puhtad” kosmilised arhetüübid nende puhtal kujul kätte on saanud ja muudest eristanud — selline on mõne vaatepunkti alusel siis mingit laadi “kõrgem teadlikkus”. Selline teooria/hüpotees põhineb arvamusel, et kosmilised arhetüübid annavad reaalsusest mingitpidi parema pildi, kui välja arenenud arhetüübid — sellele usule võib leida ka mitmesuguseid aluseid.

Alateadvus sisaldab niisiis arhetüüpe, mis on puhtad inimlikud instinktid, aga sellele lisaks arhetüüpide komplekse (üks tekst, mida lugenud olen, väidab, et ego-kompleks on identne inimese kangelase-kompleksiga, ehkki aegajalt võivad muud kompleksid vastavalt olukorrale mõju omandada). St. arhetüübi kompleks on arhetüübi ümber olev kujundite süsteem kaasajast — kõikvõimalikud käitumised, uskumused ja eesmärgid, mida inimene on vastava arhetüübiga sidunud. Seega võib sama arhetüüp olla eri inimeste puhul erinev.

Russell (kellest ma viimasel ajal kuidagi mööda ei saa, kuna ma loen just järjest kõiki ta raamatuid läbi) usub, et kuna filosoofia ei saa võtta ühtegi kindlat teadmist konkreetseks aluseks, siis tuleb võtta aluseks instinktid või “instinktiivsed teadmised” — miski, mis nähtavasti vastab üldjoontes Jungi arhetüübile või on vähemalt midagi väga sarnast. Instinktiivne teadmine on näiteks inimese kaasasündinud usk, et reaalsus on olemas. Siiski arvab Russell, et sellised instinktiivsed teadmised ei ole 100% puhtad ja seega peab inimene oma tegevusele aluste leidmiseks neist loogiliselt toimiva süsteemi kokku panema. St. Russell viitab niisiis sellele, et kogu inimese viis maailma näha ja iga protsess tema teadvuses on mingis mõttes “kaasasündinud usk” — see on kuidagi kindlaks määratud inimese ehitusega ja viimasest mööda pääsemise üritust peab Russell lootusetuks.

Seega võib leida päris mitu astet:
Teadvus:
Hetkel teadvustatud asjad — suht suvaline kokkuvõte alateadvuse sisust ja välisest sisendist.
Alateadvus:
Arhetüüpide kompleksid & mälu — elu jooksul üsna ebasüstemaatiliselt kokku pandud hulk mälestusi ja järeldusi neist, mis on suhteliselt kõikuv.
Arhetüübid või instinktiivsed teamised — asjad, mis on tõestanud oma elujõudu inimkonna ja tema esivanemate ajaloo jooksul.
Kosmilised arhetüübid — miski, millele kogu elu on ehitatud ja mis seega peaks selle võimalused, eesmärgid ja seadused üldjoontes väga universaalselt ära kirjeldama.

Seega tuleb siit välja midagi, mis pisut meenutab erinevate usundite Taeva kontseptsiooni — märkimaks ära paljude alkeemikute usk, kusagil on “kõige kõrgem taevas”, kus kõik on ideaalne, siis tuleb mingi “madalam taevas”, mille jumal on juba pisut lollakas ja mis seda kõrgemat kuidagi imiteerib — alkeemikud lähevad küll edasi mingite väidetega, mis tunduvad suht laest võetutena, et nende taevaste läbimiseks tuleb teada jumalate nimesid igasühes (äkki siis lihtsalt suuta nende “taevaste” seadustest aru saada?) ja annavad mingeid konkreetseid arve, palju selliseid taevaid olema peaks — igaljuhul, lõppkokkuvõttes “meie Jumal” on selle hüpoteesi järgi mingi kõige madalama astme taeva elukas; küsitav, kas see on enam taevas või juba “põrgu” — ja tema poolt loodud olevused siis samasugused tobedikud.

Kui nüüd see alkeemia lugu kõrvale jätta — selle järgi on teadvusel palju tasandeid ja kõige aluslikumatele on raske ligi pääseda (kuna alkeemia tegeles muuhulgas või ennekõike teadvuse transformeerimisega) ja selle peal on ehitis, mille peal on ehitis, ..., mille peal on ehitis, mis lõpuks loob siis selle teadliku kujutluse. Sellist kontseptsiooni ei saa ühest küljest eriti eitada, kuna tõesti on kogu selle ebatäiusliku ja sureliku inimese kujutis mingitpidi jäävate, täiuslike (tähenduses alati ülitäpselt toimivate ja universaalsete) jne... loodusseaduste peale ehitatu — et siis umbes kujul “ruumi kõikjalkehtiv alge” e. loodusseadused, mille peal on kuidagi algosakesed, mille peal on aatomid, mille peal on molekulid, mille peal on rakud, mille peal on veel asju ja mille kõige peal on inimene, kellest mingit väikest kildu kuidagi kajastab tema teadvus. Ja on päris ilmselge, et ega need molekulide ja isegi rakkude tasemel protsessid ikka päris teadlikud ei ole küll (st. teadlikeks võiks neid lugeda siis, kui oleks mingidki protsessid inimese teadvuse pinnakihil, mida oleks võimalik mingisuguste valemite abil üheselt keemia keelde ümber tõlkida).

Seega võiks öelda, et peab paika, et inimese teadlikkus, mis kajastab paljuski illusoorset maailma ehk näeb mingisuguse pealisehituse endapoolset tõlgendust reaalsusena, on ehitatud millelegi suhteliselt täiuslikule. Ehkki peab paika ka see, et selle täiusliku taju nõuab nähtavasti pigem kompleksset mõtlemist-tunnetust-taju, kui inimese algosakesteks laiali lammutamist ;)

Heelium, 2005-10-03 15:34:34

Kusjuures see, mida minu poolt viidatud arikkel käsitleb paljude reaalsuste nime all, ei tähista otseselt fantaasiate jms. tõeks pidamist, millest minu tekst üle liigub, vaid pigem seda, mida teaduses tuntakse kui olukorda, kus sama nähtust kirjeldavad puhtalt mitu erinevat paradigmat või teooriat, millest ühte teisele eelistada ei ole mingit mõtet — ja näiteks valguse ja kvantteooria vaatepunktid on selle poolest hea näide, et on matemaatiliselt tõestatud, et mõlemad neist ennustavad kõiki nähtusi identselt, st. ei ole mingit teoreetilist võimalustki ühegi katsega ühte neist välja süüa — nad kehtivad kas mõlemad või mitte kumbki.

http://www.google.com/search?sourceid=navclient&ie=UTF-8&rls=GGLG,GGLG:2005-21,GGLG:en&q=paradigms%2Dexplain — see otsing annab palju konkureerivate käsitlustega tulemeid.

nipitiri, Heelium, 2005-10-03 15:39:20

vaimuvõimendus...
*
nagu ülevõlli kiikudes...
nii ka droogide abil...
ja miks mitte viirukilõhnaga pühakojas...
*
nii nagu kõiges on head ja halba...
nii on ka näiteid/kogemusi nii- ja naasuguseid...
*
ütled “ratsionalistlik” ja “holistlik”...
tõlgin endale “ratsionaalne” ja “intuitiivne”...
intuitsioon hoiatab mind sellise võimenduse eest...
ise ei taha katsetada...
*
erandiks on valu...
väljakannatamatu valu...
(ka surra peaks inimene saama valuta...)
*
ah-jaa... :)
meelde tuli jälle see kusagilt kuuldud idamaine kild:
pilv on mõte...
tuul intuitsioon...

*

Po, 2005-10-03 15:44:40

erandiks on valu...
väljakannatamatu valu...
(ka surra peaks inimene saama valuta...)

Äkki ei olegi olemas väljakannatamatut valu?

milleks siis muidu öeldakse:
ultra posse nemo obligatur

Kui enam kuidagi ei saa, siis halastatakse.
Võetakse teadvus või mõistus.

Heelium, Harri kingo, 2005-10-03 15:45:48

Kasutan mõistet “vaimuvõimendus” ja mitte “teadvuse avardumine”, sest pean teadvuse avardumist pigem positiivseks nähtuseks, aga vaimuvõimendust suhteliselt lihtsalt nagu pinge suurendamiseks, mis ei pruugi alati teadvuse avardumist kui niisugust kaasa tuua. Loomulikult sõna-sõnalt võttes võiks olla vabalt tegu teadvuse avardumise kui selle mahu suurenemisega, ent siiski on “vaimuvõimendus” hea termin, mis märgib toimuva teatavat tehislikkust ja mingit laadi suvalisust. Kindlasti on näiteks psühhoanalüütiline vaimu avardamine enamikul juhtudel oluliselt valutum, kindlam ja sihipärasem protsess, kui ainetega ja suvaliselt teadvuse teatud osade tegevuse intensiivistamine, kuna viimane võib kergesti lõppeda katastroofi ja üldsegi mitte vaimu avardumisega. Samuti tundub mulle, et ainete poolt ilma muude vahenditeta läbi viidavat vaimu avardumist võiks pidada ühekülgseks.

Induktiivne mõtlemine võib samuti olla lineaarne. “Päike on alati tõusnud”=>"Päike tõuseb homme" on vägagi lineaarne järeldus.

Paralleelne tähendab seda, et ei ole võimalik eristada ühte mõttekäiku, vaid toimub paljude andmete töötlus paralleelselt — st. lineaarse mõtlemise tulemus on paljuski “järelduskäik”, mis käsitleb ühte detaili, sellal kui paralleelset võiks kirjeldada kui multitaskingut — paljud protsessid toimuvad korraga ja luuakse mingit tervikut.

St. erinevus siis selles, et lineaarne mõtlemine koosneb: 1 protsess—eeldused->järeldused->järelduste järeldused. Paralleelne mõtlemine koosneb: x protsessi—põimunud informatsioon->põimunud tulemusi. Paralleelne erineb selle poolest, et ei ole võimalik välja tuua ühte liini, mida mööda mõtlemine toimuks.

Heelium, Harri kingo & Lugeja-kirjutaja, 2005-10-03 15:49:31

Mina tegelikult ei võta endale vastutust Maila tegevuse osas.

Samas arvan ma, et kui ta soovib tagada, et siin käiks teemakohane ja vähese mürasisaldusega arutelu, on tal selleks õigus.

Arvan, et praktiliselt võimatu on üheselt määratleda, mis on müra ja mis mitte — samas arvan, et mingi valiku peab tegema.

Nagu ma aru saan, häiris Maila’t suuresti lihtsalt see, et kiiremini, kui jõuti kommenteerida artiklit, tekkisid kommentaariumis mõttevoolud, mis jõudsid artiklist väga kaugele. Oleks siin tegu foorumiga, oleks võimalik seda asja paljuski kontrolli all hoida — paraku ei ole.

Ise arvan ka, et oleks hea, kui artiklite kommentaariumid jaotuks samamoodi teemadeks, nagu foorumid.

b-b, nipitiri, 2005-10-03 15:49:46

ise ei taha katsetada...
*
erandiks on valu...
väljakannatamatu valu...

Mnjah.. Kunagi nooruses sattusin ysna väljakannatamatu peavaluga (no ei olnud pohmakas, ausõna, mingi migreen hoopis, yletöötamisest tõenäoselt) sõpradele keemikutele kylla. Ka ei tahtnud katsetada, aga nii jube valu oli, et silme ees läks mustaks ja syda paha.. Sõber pakkus amfetamiini, bisi-bisi koguse, koos viinakokteiliga. Ja usud või ei, aga mõne aja pärast oli valu läind nigu niuhh ja olemine täiesti kummaliselt kuldne.. :) Niisugune kergelt joovastunud olek.. Ei tahaks öelda, et oli see nyyd vaimuvõimendus v -teisendus, pigem tunne nagu sel, kes on tõelisest põrgust äkki paradiisi sattunud. Hiljem mõned korrad (ilma peavaluta - yritasime kogemust korrata, enam kunagi ei õnnestunud, seisund ei saand nii sume). Narkarit minust ei saand. Aga too imetaoline tunne on kusagil minus alles :)

Kas tohib väita, et ei muutunud mitte reaalsus, reaalsus on alati reaalselt imetabane; aga muutusin mina ise, reaalsusele tundlikumaks jne?

DiaTheo, Veel korra kodukorrast, 2005-10-03 15:50:20

Siiani on elu VIA`s sedavõrd rahulikult kulgenud, et ma jõudsin juba Tingimuste olemasolugi ära unustada.

Ja paistab, et mitte mina üksi.

Tsiteerin veelkorra (täisteksti vt. ülevalt päisest, Tingimused):

ViaDomus OÜ ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest. Toimetusel on õigus ilma täiendava selgituseta kustutada kommentaare, mis on solvavad, labased, vaenu või viha õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad, on konteksti sobimatul teemal, kirjutatud teise isiku nimel või muul viisil seaduste ja heade tavadega vastuolus. Samuti on toimetusel õigus ilma selgitusteta kustutada vestlusgrupi üldist meeleolu korduvalt häiriva kommentaatori kõik kommentaarid.

/Keegi pidi ikka väga tark prohvet olema, kes need allajoonitud ja rasvased tekstid juba algseisus sõnastas!/

Igatahes seda ma küll kinnitan teile - kui mind lauskustutatakse, ma allun kodukorrale!

Seejuures kohe, esimesel võimalusel, sest see oleks minul ainus võimalus jätta tõrjujate südametunnistus piinlema - aga järsku ta polnudki siiski niiiiiiiiiiiiiiiiii paha, näe, lahkus ju esimese märkuse peale:-)

Ja viitse versa - mida kauem ma jorutaksin, vägikaigast veaksin, vastu ajaksin - seda õigemaks osutuks minu kõrvaldamise otsus!!!

Nii iizi, see lugu!

jpk, 2005-10-03 15:58:34

Kas tohib väita, et ei muutunud mitte reaalsus, reaalsus on alati reaalselt imetabane; aga muutusin mina ise, reaalsusele tundlikumaks jne?

Kas ikka tundlikumaks, bää-bää või hoopiski tundetumaks? Kas see droog võimendas su vastuvõtlikkust või summutas?

b-b, jpk, 2005-10-03 16:04:59

Kas ikka tundlikumaks, bää-bää või hoopiski tundetumaks? Kas see droog võimendas su vastuvõtlikkust või summutas?

Häda on selles, et tollest juhtumist on nyyd juba pea 15 aastat möödas.. Võin juba ka valesti mäletada.. Kummaline on, mäletan justkui, et yheaegselt nii võimendas kui summutas vastuvõtlikkust. Yhest kyljest tegi tundetuks, valu ju kadus täiesti, teisalt oli kuidagi äkki hea ja ergas ja särav olla.. Oleksin võinud öö läbi luuletusi kirjutada või maalida või printsesse võrgutada, sihuke tunne tuli :)
Ja veel tundus mulle, et taevas olid ka mõned niisugused tähed järsku nähtavad, kes end tavaliselt ei näita..

Heelium, Hele, 2005-10-03 16:05:47

Kitsenda ainegrupp enda jaoks psühhedeelikumideks. Kitsendused, mille põhjal ühte ainet või selle mõju kutsutakse psühhedeelseks, on üldiselt samad kitsendused, mis käivad vaimuvõimenduse kohta.

Täpsemalt psühhedeelsed stimulandid.

Tekst ei puuduta isegi ilmtingimata illegaalseid stimulante, ehkki esimene link on kohe LSD’le — lihtsalt seetõttu, et seda peetakse antud valdkonnas üheks kõige võimsamatest.

Sinu poolt käsitletavad ained on narkootilise toimega droogid, st. pigem oopiumiproduktid, nagu nt. heroiin.

Kuna minu arvates ei ole piir ühene — stimulant, nagu kohvi, võib suurtes kogustes omada narkootilist toimet; narkootikum, nagu viin, jällegi väikestes kogustes ergutavat toimet, siis läksin koguste ja täpsete klasside teemast lihtsalt mööda (seda enam, et enamiku ainete puhul ei leia kergesti selle kohta infot, ja samuti sõltub asi inimese organismist ja muudest ainetest, mida see juba sisaldab). Mainin lihtsalt artikli alguses, et ei peeta silmas kõiki drooge ega kõiki juhtusid.

Võrgust leiab droogide klassifikatsioone. Eesti keelne komme kõik illegaalne narkootikumiks lugeda ja kõik legaalne mittenarkootikumiks ei ole teaduslikult võttes eriti täpne, vaid lihtsalt mingit liiki mugavusest või arusaamatusest tingitud sõnade väänamine — ja ma lihtsalt ei tahtnud sellesse (eesti keeles) vägagi mitmetähenduslike sõnade segapuntrasse ronida.

—————————————

See oli vastus ka sellele, kes kummiliimi/bensiini kuidagi teemasse võttis — nii palju, kui ma selle kohta lugenud olen, olen ma aru saanud, et psühhedeelseks stimulandiks ei pruugi see üldse eriti üheselt, kui üldse, klassifitseerida. Samas olen ma seda uurinud liiga vähe, et üldse mingit seisukohta omada.

jälgija, 2005-10-03 16:12:09

Vaimuvõimenduse asemel kasutaksin minagi väljendit taju teisenemine

Nagu Hele õigesti mainis, ei saa drooge mingi üldise kategooriana käsitleda, mõjud inimese tajule on liialt erinevad.

See, mida inimene tajub, on loomulikult kinni tema varasemas kogemuses jm. atribuutides

Sellega seletub ka tundmatute nähtuste erinev kirjeldamine- kes näeb Püha Jumalaema, kes ufosid, kes rohelisi kuradikesi.

***