Droogid

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1186 kommentaari.

b-b, Heelium, 2005-10-06 15:34:14

Ära pabista. Kommenteerisin lihtsalt Urantiat täiesti oma vaatenurgast :)

Hele, 2005-10-06 17:16:40

Heelium, Ants, 2005-10-06 15:06:05
Ja mulle nt. tundub väga õigustatud Hele tegevus usklike tõkestamisel, sest ehkki mulle tundub see maailma ühekülgse vaatamisena, mida ta propageerib, tundub mulle enamiku usklike tegevus sellest üldse mööda vaatamisena — ja Hele pilt on vähemasti suht kompaktne ja selle tundmine kontrollitav,

“usklike tõkestamisel”?
“propageerib”?

Nitševooo sebeeee....

Omast arust ei tõkesta ma kedagi ega propageeri midagi. Seda küll, et olemasoleva seisukoha pealt mind kuigi lihtsalt minema ei puhu. Neid inimesi, kelle juttu ma ilma asjast aru saamata uskuma jään, ei ole just palju.

Kõikvõimalikes veidrates maailmapiltides liikumisest just seda tolku ongi, et saad aru, kui hea on see vana hea tervemõistuslik.
See võib olla sulle tuttav tunne... kui ägedast tripist parasjagu väsinuna magama jääd, unes sada siiruviirulist lollust näed ja hommikul silmad lahti tehes tunned, et küll on tore “kodus” tagasi olla - oo jess, maailm on normaalne ja iga asi on ainult tema ise.

Heelium, Hele, 2005-10-06 17:24:03

See kõik eimillestki ..ma mõtlesin sellele ja jõudsin järeldusele, et tegelikult on sellised teadmised need, mida on vaja küsimuste esitamiseks konkreetsetel juhtudel.

Toon näite infosüsteemi tegemisest, aga selle võib laiendada lihtsalt õppimisele. Kui oletada, et mul tekiks mingi klient, kelle huvi on mingite x-ensüümide protsesside uurimine-modelleerimine, siis on peaaegu kindel, et isegi, kui ma olen viimased viis aastat tegelnud ainult ensüümide uurimisega, tuleb see klient ikkagi välja mingite ensüümidega, mida ma ei tunne ja tahab neist uurida täpselt neid asju, millest mul õrna aimugi ei ole. Loomulikult klient ka ei ootaks, et tema infosüsteemi ehitaja on elukutselt keemik ja pealegi spetsialiseerunud samamoodi, nagu tema.

Ok ...tegelikult sellisel juhul ei saa öelda, et klient võiks kuidagi rahule jääda, kui infosüsteemi ehitaja teemast üldse midagi ei tea. Case oleks umbes selline, et on klient, kes tõenäoliselt infosüsteemidest midagi ei tea ja kellel on mingi kindel asi, mida ta tahab modelleerida, aga kellel on vähe ettekujutust, millisel kujul peab olema info, et see teeks kokku midagi, millest arvuti, analüütik ja programmeerija aru saavad. Seega peab programmeerija teadma, milliseid küsimusi esitada.

Programmeerija, kes sellise kliendiga suhtleb, peab omama umbes sellist kogust infot:
* Ensüümid on mingis olekus ja nende ehitus mingil kujul väljendatav
* Ensüüme on võimalik ekraanile kuvada 3D mudelitega, aga ka asukohtade-olekute-liigi valemite/koordinaatidena
* Ensüümid on omavahel seotud ja need seosed tulenevad nende ehitusest ja asukohast ruumis, ehk ka mingitest sisendandmetes valemitega määratavatest andmetest
.. peale selle mingit rida asju veel, mis puudutavad kasutajaliideseid, programmeerimiskeeli jne... ja on vähesemal määral seotud nende ensüümidega.

Programmeerija tahab leida mingit infohulka, mille abil nende ensüümide omavahelist liikumist saab märkida — see info ei saa olla keemiku keeles, vaid see peab arvuti jaoks kuidagi teisiti ja ühesemalt mõtestatud olema (arvutil ei ole mingeid eelteadmisi keemiast vms., kõik ülesandes oluline peab kuidagi formuleeritud olema).

Keemik, teisest otsast, ei oma erilist ettekujutust, et milliseid eelteadmisi ta täpselt kasutab — ta oskab oma ensüümide kohta nii mõndagi rääkida, aga ta ei oska iseseisvalt leida ühe väite kõiki aluseid ehk informatsiooni koguhulka, mis oleks vajalik ja piisav, et tema ensüümide osas midagi kindlat ennustada või määratleda (veel vähem oskab turismibüroo töötaja oma töö sisu sedasi üheselt formuleerida).

Programmeerija ülesandeks on sellisel juhul omada piisavat kogust infot, et esitada vastava ala kohta piisav hulk küsimusi, aga esitada need nii, et täispildi ülesandest saab vastuste abil piiratud aja jooksul kokku panna ja et keemik saaks küsimustest aru ja oskaks neile vastata. Näiteks peab programmeerija esitama küsimused, mille abil ta saab paberile märkida tingimused, mis määratlevad andmekuju — raamistiku, mis võimaldab märkida ensüümide kõiki keemikut huvitavaid liike, nendest liikidest tuletada raamistikke, mis võimaldavad märkida kõiki vastava liigi võimalikke omadusi ja liik->omadus andmete paaride (või komplektide) puhul raamistiku, mis vastavate liik->omadus objektide puhul võimaldaks määratleda kõiki vastavate objektipaaride või hulkade omavahelisi võimalikke seoseid. Sellisel viisil saab programmeerija ruumi andmekuju. Selle kõrval peab ta aru saama, milline on arvutile vastuvõetav, aga keemiku jaoks piisavalt lihtne viis kõiki sisendandmeid (algseisusid) sisestada ja väljundit (lõppseisusid, 3D-modellatsioone ja animatsioone) esitada. Seejärel peab ta aru saama, millised reeglid võimaldavad ühe ajahetke olekutest arvutada järgmise ajahetke omi. Kuna info on alguses puudulik, peab programmeerija hoidma seda enda teadvustes nii, et ta saaks uute ja “üllatavate” andmete põhjal selle vundamendini ümber kujundada, ilma, et tekiks vajadus kõiki küsimusi uute andmete valguses üle vaadata.

Samuti on raamistikud olulised igasuguse muu õppeprotsessi käigus — hoolimata nende sisulisest ebaolulisusest igapäevases tegevuses on need siiski olulised igapäevases tegevuses olulise informatsiooni võimalikult kiireks leidmiseks ja teadvustamiseks. Loomulikult on piirav kitsendada ennast ühele raamistikule, aga mõnel antud ajahetkel antud ülesande lahendamisel mängib see, kui palju “üldkehtivaid” või ühe ala/teooria/paradigma/mõtteviisi piires üldkehtivaid raamistikke tunda, olulist rolli tähelepanu suunamisel — kuna inimese tähelepanu on tema vahend, et esitada loodusele küsimusi (tegevus koos tähelepanu suunamisega on küsimus, tähele pandud tagajärgede hulk on vastus), muutuvad seega kõigest-eimidagi tüüpi väited tihti oluliseks. Ja tihti tuleb küsimusi alustada kusagilt väga kaugelt.

Heelium, Hele, 2005-10-06 17:26:13

Omast arust ei tõkesta ma kedagi ega propageeri midagi. Seda küll, et olemasoleva seisukoha pealt mind kuigi lihtsalt minema ei puhu. Neid inimesi, kelle juttu ma ilma asjast aru saamata uskuma jään, ei ole just palju.

Noh, sedasi nagu väga üldises mõttes :) Mitte nagu jõuvahenditena, vaid informatsiooni esitamise viisi ja suunana.

Kõikvõimalikes veidrates maailmapiltides liikumisest just seda tolku ongi, et saad aru, kui hea on see vana hea tervemõistuslik.

Jah midagi sellist :)

Hele, 2005-10-06 17:57:37

rannatüdruk, jälgija, 2005-10-06 13:34:14
Aga ekstreemspordist saab tegelt ikka neid muutunud teadvusseisundeid ka.

Saab kindlalt, eriti kui liialt treeninud pole.
Näiteks mul on üks väsimuse esimesi visuaalefekte pildi peale tekkiv läbipaistev rohelise-punasekirju võrgustik. Seda ülejäänut on tunduvalt raskem kirjeldada. Vist sellepärast ongi pildid tripikirjeldustes ületähtsustattud, et teisi tundmusi on palju raskem kirjeldada (või tuleb see jutt nii imelik, et sellist on häbi ajada).

Füüsilisest pingutusest tulenevaid teadvuseteisenduse efekte on ka religioonid oma tehnikates ära kasutanud. Paljasjalgsed palverändurid, mõnel veel raudahelad ümber kere. Või kasvõi uuskarismaatikud, kes umbses telgis tundide viisi käed taeva poole seisavad ja laulavad. Pole ime, et mõni lõpuks kokku kukub. See pole muidugi see “õige” kukkumine, aga propagandafunktsiooni täidab ära ja mingi restardi võib anda ka.

Heelium, Hele, 2005-10-06 18:08:02

PS. eelmises kirjas mõtlesin analüütiku, programmeerija ja arvuti puhul “aru saamise” all muidugi kolme erinevat asja ;)

Heelium, Hele, 2005-10-06 18:35:26

Kõikvõimalikes veidrates maailmapiltides liikumisest just seda tolku ongi, et saad aru, kui hea on see vana hea tervemõistuslik.

Tegelikult natuke täpsustaks :)

Võtan näitena Universumi tekke ja suuna:

Inimene, kes usub, et Universum tekkis nii, et Suur Roosa Lendav Elevant munes Iidsele Mäele oma Kõikjalasuva Muna, tõlgendab enda ümber toimuvat nii, et jõgedest võivad saada Suure Toitumisahela sooned, inimestest ja loomadest Esimesed Rakud jne... Selline inimene tõlgendab kõike, mis käib üle jõu, või mille kohta käiv info on puudulik sellelt seisukohalt, et see liigub umbkaudu selles suunas, et tekiks midagi, mis millegi poolest elevanti meenutab — ja kõikide värvide kokkusegamisel saame muidugi Esimese Värvi, roosa.

Inimene, kes vaatleb seda kõike elutu mateeriana — näeb kausaalseid sidemeid, eirab tundeid ja mõtteid kui asju, mida saab mõõta ainult beheivioristlikult, eeldab, et see kõik liigub mingi kollapsi, plahvatuse või kaoseni (sest elutu mateeria seisukohalt on üsna raske jõuda mingi keerukama tasakaaluseisundini — selliseid hüpoteese on, aga need kukuvad alati kokku).

Inimene, kes ütleb, et kõik on energia ja mateeria on selle avaldumisvorm ja lisab ehk pisut müstikat, väites, on on kõikjalasuv tahe, mille energiavood need on, jõuab modernse Roosa Elevandini. See tähendab — ta eeldab, et see kõik liigub mingisse energeetiliselt väga heasse seisu, kus kõik energiavoolud on vabad ja kõik kokku mingitele energiaseadustele tuginedes väga tasakaalustatud.

Inimene, kes räägib teadvusest ja eeldab, et intelligentsed ja elusad vormid on püsivamad, kohanemisvõimelisemad ja elujõulisemad, kui vähemintelligentsed või elutud (sõltuvalt seisukohast) vormid, jõuab selleni, et kogu olemasolev aine moodustab ühel päeval Suure Teadvuse teadlikkuse, mis on ühinenud ja ühendatud (eeldades, et jääda enam-vähem vaatlusandmete piiresse, et Suur Teadvus on praegu mõneti loomsel tasemel ja ei ole Jungi poolt soovitatud alateadvuse teadvussetoomise operatsiooni edukalt lahendanud).

Peale selle jaotuvad viimased kolm gruppi nendeks, kes eeldavad, et on olemas mingi lõplik tasakaaluseis, kus kõik paindub korduvaks ahelaks või jääb aeg seisma; ja teised, kes eeldavad, et igast valitud konfiguratsioonist leiab parema konfiguratsiooni; viimased jaotuvad juhuslikkuse pooldajateks, kes arvavad, et see parem konf jääb tekkides püsima, aga ei pruugi tekkida; teised, kes eeldavad, et loodusseadused on sellised, et kui on arenguvõimalus, on välistatud, et ei toimuks ka arengut.

Kolmest grupist esimese liikmed otsivad Absoluutse Tasakaaluseisundi kuju, proovivad seda välja arvutada (kui nad usuvad, et see on inimesele jõukohane); teiste kahe liikmed otsivad tingimusi, mis muudavad millegi püsivaks või elujõuliseks.

Selliseid erinevaid paradigmasid võiks loetleda sadu, nende nüansse ja nende piires ehitatud põhimõtteliselt erinevaid teooriaid igaühe kohta samuti.

Asjade suhtes, mis on silmaga näha, on kõikide nende erinevate paradigmade pooldajad üsna üksmeelel, vähemalt selles, et need näivad-toimivad sellistena, aga paljud selles, et need ongi sellised. Igaljuhul selles, et nende sellist toimimist tasub tähele panna ja arvestada (kui pole tegu hulludega). Samas see, mis on üle jõu käiva keerukusega, väga kaugel, väga ammu või kauges tulevikus — nende asjade puhul muudavad erinevad paradigmad tõenäosusi meeletult. Ja paljud järgijad usuvad, et mis on väga tõenäoline, on sama hästi, kui kindel.

Erinevate paradigmade läbimine mingis mõttes puhastab seda “kindlate asjade alust” — iga paradigmade hulk, mida annab teisendada ühte või mitmesse ühtsesse märgisüsteemi, moodustab mingi uue tõenäosuskogumi ja kuna võimalusi tuleb aina juurde, jääb kindlaid asju järjest vähemaks.

Samas need kindlad, väga tõenäolised ja tõenäolised asjad, mis jäävad — nende peale ehitatud uus maailm on tänu komplekssele seostevõrgule paindlik, vaba ja kohanemisvõimeline. St. ehkki infot, milles kindel olla, ei tule juurde, vaid jääb vähemaks, tekib juurde kõikvõimalikke sidemeid, millega arvestamine muudab arvestaja kohanemisvõimelisemaks ja tõenäoliselt ka heatujulisemaks ja samuti “sallivamaks erinevate vaadete suhtes”, ehkki vähem sallivaks vaadete pealesurumise elementide suhtes (ja ma tõesti ei süüdistanud enne sind selles, vaid mainisin, et sa vaidled aktiivselt enda vaateid silmas pidades, mis on midagi muud). Kui nüüd eeldada, et inimteadvus peaks lõppkokkuvõttes tahuma maha nurgad, mida ta ei tea ja jõudma selleni, mida ta teab, aga peamiselt mitte teadmise, vaid elujõu ja rahuloluni — teadmise võimalikkuse enda võib juba kahtluse alla seada...

...siis tekib pilt, kus igasuguste väheoluliste asjade hulk väheneb ja asjad tahutakse mingile kõige lihtsamale kujule. St. muutub info kvalitatiivne iseloom — inimene ei ole teadlik enam mitte infost ühe paradigma valguses, vaid info sellest osast ja kujust, mis jääb hoolimata sellest, kuidas paradigmasid vahetada. Ja selline neutraalne, teatud mõttes märgisüsteemist sõltumatu info ongi kvaliteetne info. Nagu näiteks inimene, kes tõlgendab loodusseadusi kui mõne inimkujulise käte ja jalgadega jumala tahteakte — selle inimese loodusseaduste tõlgendus sisaldab suures koguses midagi, mida võiks müraks pidada, isegi, kui selle põhjal saab hästi ennustada. Ja selles mõttes viib paradigmavaheldamine ehk millegi enama, kui lihtsalt terve mõistuseni — siis veel natuke tervema mõistuseni ;)

Ants, 2005-10-06 19:03:11

Kes see skulptor on, kes ebaolulist maha tahuma hakkab? Ma oletan, et mingi poisike, kes müüs oma osaluse Skype’is ja ostis saadud raha eest suure hulga igat värvi tablette?

Kas Kuu ikka jäätakse taeva või kisutakse vaieldava väärtuse tõttu alla?

Heelium, Ants, 2005-10-06 19:31:24

Kes see skulptor on, kes ebaolulist maha tahuma hakkab? Ma oletan, et mingi poisike, kes müüs oma osaluse Skype’is ja ostis saadud raha eest suure hulga igat värvi tablette?

Irw. Wrong guess :) Just nobody.

Kas Kuu ikka jäätakse taeva või kisutakse vaieldava väärtuse tõttu alla?

Käivitatakse laiaulatuslik juustuimport. Tegelikult jätame Kuu-ema kindlasti taevasse, aga Maa kisume küll taevast alla Päiksele.

————————————————

Mis nüüd siis vihastas?

jälgija, 2005-10-06 19:40:37

Tripilembus ja ohjeldamatu lobisemine on ilmselt miskit pidi seotud.

Kui inime õpib mõttepöörist talitsema, kaob vajadus ülemäära sõnu produtseerida :-)

Heelium, Ants, 2005-10-06 19:42:24

PS. mitte ainult maha tahuma. Vahepeal ikka holismi ja elustada-siduda/teistpidi kvalifitseerida see kõik ...need väiksed tahutud tükid on lihtsalt asjad, millest saab uuesti kõike kokku panna ...ja see, et paljud asjad muutuvad kindlusest tõenäosuse suunas, ei ole enam suur mure — ma arvan, et tegelikku maailma mahuvad nii nõiad, maagid, keemikud kui muusikud kuidagi ära ja kui oma tööd hästi teevad, siis tegelevad ka väga reaalsete asjadega ...tegelik maailm ongi miski, mis koosneb mitte ainult mateeriast, mitte ainult energiast, mitte ainult teadvusest, vaid ka kõigest sellest, mida inimesed usuvad. Mõttelise näitena: Kui kokku tuleb 100 inimest ühte külasse ja kõik nad näevad selle küla keskel onni, kus elab vana nõid, ja lähen mina sinna külasse, aga näen küla keskel puutüve, mille äike on murdnud, ja aegajalt mõnda külameest puutüvelt nõu küsimas ja siis millegi uuega tagasi tulemas ...ma võin ühest küljest seda hallutsinatsiooniks pidada, aga isegi, kui see ongi kõige puhtam hallutsinatsioon, on tegelikult ikkagi kusagil ruuminurgas see küla, mille liikmed võivad usku elektromagnetvälja lihtsalt hallutsinatsiooniks pidada, ja selle küla keskel ongi see onn, kus elab see nõid ...ja kui üks inimene midagi näeb, siis samuti ...samuti, kui näiteks koerad näevad kuskil huvitava lõhnaga puud, aga mina lihtsalt puud, siis tekib veel lihtsamalt mitu ruumi, kus on eri asjad. See on nüüd muidugi mu eelnevast erinev, ehkki sobiv, teoreetiline vaatepunkt — aga samas, lõppeks koosneb inimeste maailm siiski sellest, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad, mitte sellest, mis “ON”.

Aga samas muutun ma selle küla elanike suhtes väga sallimatuks ja võimaluse korral isegi vägivaldseks, kui nad tahavad mind selle eest tuleriidal ära kustutada, et ma nende küla keskel selle onni asemel puutüve näen.

Heelium, jälgija, 2005-10-06 19:45:50

Muidugi, sina lõpeta mõtted, tunded ja elu ja põruta täiega nirvaanasse. Mina naudin neid rahulikult edasi ja lähen siis, kui ära tüütab.

Samas ei ole minujaoks mingit rääkimiskiiruse absoluutset optimumi. Kui ma sinuga täielikult nõustuks, siis ma loeks ka sinu mõne postituse päevas rahulikult ohjeldamatuks lobisemishimuks.

Samas, kui ma sinuga ei nõustu, siis arvan, et sulle ehk lihtsalt tundub, et sul on midagi öelda :)

jälgija, 2005-10-06 19:52:21

Muidugi, sina lõpeta mõtted, tunded ja elu ja põruta täiega nirvaanasse. Mina naudin neid rahulikult edasi ja lähen siis, kui ära tüütab.

Pliuh-plauh, ühest äärmusest teise.

Ei ole see minemine nii lihtne midagi nagu jutujullad arvavad.

Eriti siis, kui jutujullal mõtetest, tunnetest ja elust nii ähmased arusaamad.

Heelium, 2005-10-06 20:15:42

Ei ole see minemine nii lihtne midagi nagu jutujullad arvavad.

Nüüd siis hakkab teksti tulema :) Tahad ma ärritan sind veel, et igasugused keelatud eneseõigustuse ja maiste afääridega sidumise soovid möllama hakkaks?

Ma saan aru, et sa soovitad mul oma ajutegevust aeglustada. Samas — mulle meeldib isegi mittetegutsemist kiiresti teha, seda enam tegutsemist.

Ja mu eelmine vastus sisaldas väidet, et kahe äärmuse suhtes on minu oma täpselt sama palju keskel, kui sinu oma. Nulli ja lõpmatuse vahele jäävad nii mõnegi vaatlusviisi puhul ainult keskpunktid. Ja kui ma olen juba otsustanud midagi teha-öelda, siis vaikust on seda rohkem, mida kiiremini ma teen-ütlen.

Ja foorumitest ja kommentaariumitest suuremasse vaiksusse ja lobisemise puudumisse minemine oleks lihtne minu jaoks küll, kui ma seda ainult sooviks.

Ma arvan, et mõiste “ohjeldamatu” on lobisemise puhul ääretult subjektiivne ja sellisena väitluses mõttetu — keegi kas räägib või ei räägi.

Tegelikult arvan ma, et sind ei häiri mitte minu jutt, vaid see, et selle sisu ja esitus ei kattu sellega, millist eelistad. Lähtudes sinu iseloomust võiksin väita, et sa soovid erinevate väidetega panna inimesed tegema ja rääkima seda, mida sina soovid ja viia nad mingitesse kitsendatud arusaamadesse — st. vaadeldes sinu rünnakutes kajastuvat üleolekutunnet ja katset oma tahet minu omaks muuta. Samas olen ma inimene, kes soovib konkreetseid põhjendusi ja argumente, mis on minu arvates piisavalt õigustatud, sest inimesi, kes üritavad üksteisele vastukäivaid raamistikke teistele suunata, on piisavalt palju, et sinu tegevus ise ei osuta õigupoolest enda õigsusele isegi siis, kui ma usun, et sa arvad, et edastad mulle mingit õiget distsipliini.

Mul on tihti raskusi aru saamisega, miks inimesed, kes väidavad, et sõnades ei saa infot vahetada, on samas veendunud, et nemad teavad, milliste sõnadega seda saab teha ja millistega mitte, ja et teised peaksid nende veendumust jagama. Arvan, et minu ja Hele vaadetes on teatavaid kattuvaid punkte ja kuni mõlemad pooled veel teise arvamusi vastust või lugemist väärivateks peavad, on kolmandatel osapooltel, kes teksti sisust aru ei saa, üsna mõttetu seisukohti võtta, kas sellist juttu sellises mahus tohib või ei tohi rääkida.

Heelium, Ants, jälgija, 2005-10-06 20:46:49

PS. kui pole märganud, on jutt droogitrippidest praegu suht eemal ja tiirleb fundamentaalsemate infoküsimuste peal, millele arikkel küll põhineb ;)

Tripilembus ja ohjeldamatu lobisemine on ilmselt miskit pidi seotud.

Ja mulle tundub, et perioodidel, kus ma olen mingeid drooge teinud, on mind arvutist vist raskem leida olnud, jooksvad tööküsimused välja arvatud — mõnikord on huvitavam tänaval inimesi vaadelda ja metsas puid ;) Ja näiteks kärbseseene puhul on arvutis istumine minuarust väga vähekutsuv tegevus :)

Nii et ma pean nõustuma, on küll seotud — pöördvõrdeliselt.

Ants, Heelium, 2005-10-06 20:56:40

Mõttelise näitena: Kui kokku tuleb 100 inimest ühte külasse ja kõik nad näevad selle küla keskel onni, kus elab vana nõid, ja lähen mina sinna külasse, aga näen küla keskel puutüve, mille äike on murdnud, ja aegajalt mõnda külameest puutüvelt nõu küsimas ja siis millegi uuega tagasi tulemas

Üks saja vastu. Karm värk.

Ehk pole nii väikses külas hullumaja. Aga ma ei riskiks sellega. Haprasti võib sul ikkagi minna. Sa parem ära mine sinna.

Parem come on in my kitchen ma pakun sulle kardulit ja seene sousti ning räägin kuidas asjad tegelikult on.

jälgija, 2005-10-06 20:59:03

Tahad ma ärritan sind veel, et igasugused keelatud eneseõigustuse ja maiste afääridega sidumise soovid möllama hakkaks?

Ole nii lahke.
/haigutab

Möllamisega on muidugi nii nagu on.

Ma saan aru, et sa soovitad mul oma ajutegevust aeglustada.

Ei soovita. Ajutegevuse aeglustamine on esimene asi mida kõik lugenud, kuid antud konteksti teps mitte ei passi.

Ja foorumitest ja kommentaariumitest suuremasse vaiksusse ja lobisemise puudumisse minemine oleks lihtne minu jaoks küll, kui ma seda ainult sooviks.

Et ma hüppaks küll viis meetrit kõrgust aga ei viitsi praegu.

Tegelikult arvan ma, et sind ei häiri mitte minu jutt, vaid see, et selle sisu ja esitus ei kattu sellega, millist eelistad.

Eks igaühel ole õigus oma arvamusele, mis?

Omavahel öeldes, ega ma su juttu eriti lugeda viitsigi. Liiga palju sõnu, liiga vähe sisu ja veel vähem kogemust jutu taga. Isegi su IT-teemalised kirjandid...

;-)

A ma loodan, et kasvad sellest üle. Kui hästi läheb. Ja rääkimiselt/kirjutamiselt tegemiseni jõuad.

Edu!

NeljaPäev, 2005-10-06 21:56:19

Tervitus kidakeelsele jälgijale ja mõtetemöllus rabelevale Heeliumile ja kõigile teistele.

Hele, 2005-10-06 22:27:18

Ants, Heelium, 2005-10-06 20:56:40
Parem come on in my kitchen ma pakun sulle kardulit ja seene sousti ning räägin kuidas asjad tegelikult on.

A räägi siis juba kõigile, kuidas asjad tegelikult on... või on see seenesoust tegelikkuse mõistmiseks ilmtingimtta vajalik?

Hele, 2005-10-06 22:47:43

Heelium: Kui kokku tuleb 100 inimest ühte külasse ja kõik nad näevad selle küla keskel onni, kus elab vana nõid, ja lähen mina sinna külasse, aga näen küla keskel puutüve, mille äike on murdnud, ja aegajalt mõnda külameest puutüvelt nõu küsimas ja siis millegi uuega tagasi tulemas ..

...ehk “objektiivne reaalsus” määratakse subjektiivsete häälteenamusega. Siiski lähevad trippijate subjektiivreaalsused teineteisest palju rohkem lahku kui nende omad, kes keemiaga oma pead ei toida.

***