Droogid

Räägiksin ühe seisukoha ühest droogide mõjuaspektist, mille kohta võib võrgust leida lugematul hulgal materjali, nagu nt. Hofmanni raamatu viimane peatükk. Samuti leiab terve rea muid tekste, millel on ühiseid jooni, ent mis siiski tunduvad üksteisele vastu käivat – näiteks räägivad ühed budistlikest, teised kristlikest ja kolmandad muud laadi kogemustest, paljud üldse teaduslike arusaamade võimendumisest või fantaasiatest. Arvan, et lihtsalt alla anda ja öelda, et tegu ongi iga inimese puhul millegi põhimõtteliselt erinevaga, millel ei ole ühiseid nimetajaid, oleks mõttetu.

Ma ei hakka siin rääkima ühestki konkreetsest droogist, sest räägin ainult ühest aspektist, mis avaldub paljude puhul ja on enamikul juhtudel segatud paljude muude asjadega. Samuti jõuab millegi analoogseni lihtsalt teadliku maailmapeegelduse ja filosoofia abil, ent jääb mulje, ent mitmete droogide kaasabil see võimendub. Seega ei ole siin ka mingeid hoiatusi ega viiteid mingitele tervisele ohtlikele nähtustele – mitte sellepärast, et ma arvaks, et neid ei ole, vaid selletõttu, et esiteks on see meditsiini, mitte psühholoogia valdkond (ja psühholoogiast tahaksin siinkohal rääkida), teiseks ei ole need näitajad erinevatel ainetel enam ühised. Jätan terviseohud rahulikult arstide valdkonnaks.

Nimetaksin selle effekti vaimuvõimenduseks – nii saan rääkida ühest konkreetsest asjast, rääkimata konkreetsetest droogidest, mis nähtavasti annavad vastava effekti ainult üksikutel kindlatel kasutamisjuhtudel.

Niisiis, vaimuvõimenduse kogemuse puhul teatakse mõnda asja:

  • Kogemus vabastab vaimu kammitsatest 
  • Mõningatel juhtudel kirjeldatakse kogemust hiljem teadaolevate terminitega, mis võivad olla nii teaduse kui usu alusteks, mõnel juhul ei suudeta üldse kirjeldada – samuti on mõned kirjeldamise võtmed lähtuvad mõnest holistlikust, mõned näiteks füsikalistlikust paradigmast
  • Paljudel juhtudel on tegu tugevate positiivsete, paljudel juhtudel tugevate negatiivsete kogemustega
  • Teatavatel juhtudel kaotab kogemuse omandaja igasuguse vaimse tervise, teatavatel juhtudel jällegi saavutab endisest parema vaimse tervise
  • Kogemus võimendab nii mustrite taju, kui maitsete, lõhnade ja värvide kvaliteeti
  • Kogejad väidavad ühest küljest tihti, et on omandanud mingeid konkreetseid uusi teadmisi, tihti väites, et need räägivad kogu tegelikkusest, teisest küljest, et neid ei saa sõnastada. Mõned väidavad ka, et peale aine mõju lõppu muutub kogemus kättesaamatuks.

Arvan, et loetletud on nähtused, mida korrektne vaimuvõimenduse teooria kindlasti seletada peaks suutma. Ma ei tahaks ka mingit labast kokkuvõtet teha, et kas ained, nagu LSD, viivad müstiliste kogemuste või hullumeelsuseni või kas need on “head” või “halvad”, vaid soovin leida effektidele ühtset seletust.

Võtan effektid nüüd lühemalt kokku:

  • Kogemus põhjustab uusi arusaamu maailmast
  • Kogemuse laad võib olla väga erinev, viia vabanemise või hullumiseni
  • Kogemuse kirjeldamisel räägitakse maailmast väga sarnast juttu, mida kogejalt ka enne oleks kuulda võinud (kristlane hakkab rääkima Jumalast, budist maailma illusoorsusest, teadlane osakeste vastasmõjudest)
  • Paljudel (enamikul) juhtudel on peale kogemust kogeja maailmavaade endisega peaaegu identne, lausa nii, et kui uskuda, et nad üldse midagi uut teada said, peaks eeldama, et hiljem toimus tõsine tagasilangus.

Kaks viimast väidet ei ole sama väite eri sõnastused – esimene viitab ühilduvusega endisega, teine viitab tagasilangusele.

Paljud lihtsad seletused väidavad, et ained võimendavad lihtsalt seda, mis juba on teada – see ei seleta siiski seda, miks aineid tarbinud inimesed uutest arusaamadest ja vaatenurkadest räägivad. Teised teooriad võtavad neid aineid lihtsate ajustimulantidena, ent selle juures jääb segaseks, miks aine näiteks teadlase puhul seljuhul ei põhjusta mitte seda, et ta töötaks natuke aega 10x kiiremini, vaid seda, et ta leiab, et on leidnud mingi uue kvaliteedi.

Esmapilgul tunduvad viimases listis olevad väited suhteliselt vastuolulised või vähemalt mõttetud – samas on need kõik asjad, mida erinevad kogejad väidavad. Nagu juba ütlesin, ei taha ma teha labast kokkuvõtet, et ained mõjuvad igale inimesele erinevalt – või noh, ühest küljest on see fakt, aga teisest küljest jääb küsimus, et mis see sisuliselt on, mis igale inimesele erinevalt mõjub.

Selleks, et asjale lähemale jõuda, tuleb uurida kõigepealt, mis eristab erinevate inimeste tunnetamise ja mõtlemise viise.

Järgnev tekst on täispikkuses tekstis, kuhu viib viit artikli lõpus, põhjalikult lahti võetud ja kes ei hooli lühikirjeldusest, võib siinse rahulikult vahele jätta:

Võtaksin vaimuvõimenduse effekti kokku järgmise ühise nimetaja alla -- droogide mõju kaotab erinevate teadvuse piirkondade diskreetsed vaheseinad ja tõstab samas esile kõikvõimalikud seosed erinevate mõtete-ideede vahel, võimendades seega holistliku (parema) ajupoolkera tööd, ent jättes paljuski sisuliselt mõjutamata ratsionalistliku (vasaku) poolkera töö, tõstes seega inimese vastuvõtlikkust terviklikele mudelitele ja muutes kogu tema teadvuse sisu ja suure tüki alateadvust "üheks asjaks", ent nõrgendades võimet asju diskreetselt eristada ja abstraktsetele detailidele (ja paljuski üldse detailidele) keskenduda. Täispikkuses tekst kirjutab selle mõtte täpsemalt lahti ja räägib sellest, kuidas see viib kergesti selleni, et erinevate maailmapiltide ja psühholoogiliste seisundite puhul võivad esineda kõik siinkirjeldatud nähtused, muutmata mõju siiski põhimõtteliselt erinevaks.

Lühidalt: tavaolukorras eristab inimene diskreetselt osa oma teadvuse sisust "tõeks", teise osa "fantaasiaks"; ühed seosed "tõesteks",
teised "väärateks"; tassi värviks, massiks, suuruseks ja kujuks; iseenda üheks ja ümbruse teiseks asjaks -- vaimuvõimenduse olukorras sellised piirid vähenevad või kaovad ja tulemuseks võib olla hulluksminemine, mälukaotus, enesekontrolli kaotus, hallutsinatsioonid ja paranoiad, katastroofiliselt halb enesetunne jne..., aga teistel juhtudel teadvuse laienemine, ratsionaalsete struktuuride vaheliste puuduvate seoste leidmine, vaimne areng ja arusaamise laienemine -- maailmapildi terviklikkuse ja enda psüühika toimemehhanismidest aru saamise kasv, ehkki need arusaamad jäävad paljuski kirjeldamatuks ja väljendamatuks. Samuti võib vaimuvõimendus olla ebapiisav, et üldse ratsionaalsete struktuuride kuju muuta ja neid vastavate arusaamadega täiendada, mispuhul inimene ei suuda neid hõlmata staatiliste ratsionaalsete struktuuridega ning, olles ebapüsiv, nagu ilma ratsionaalse struktuurse aluseta emotsionaalsed seisundid ikka, kaotab vaimuvõimendus teatava aja jooksul igasuguse mõju peale järjest nõrgeneva mälestuse, et "päris võimas oli".

 Täispikkuses teksti saab lugeda siit

Heelium, 2005-10-03

Artiklile on 1186 kommentaari. Loe kommentaare »

***