Via.ee

priit kelder, 2005-03-12 07:28:01

Lisaks eile naljviluks ette visatud Vatikani mainimisele tulid meelde kunagise Iisraeli peaministri Golda Meiri arvamus enne tema riigivisiiti Vatikani 1972. aasta lõpul. Iisraeli Raudne Leedi märkis, et teda võlub paavstluse marksismilaadne ülesehitus. “Kõigepealt on sellel peaaegu pretsedenditu finanatsvõimsus. Lisaks ei sega seal poliitilised parteid ega ametiühingud. Kogu aparaat on orienteeritud valitsemisele.” Ja kogu võim maailma katoliiklaste üle on korraldatud läbi hierarhilise ideoloogilise, loogilise ja praktilise alluvusskeemi: Rooma kuuria - piiskoopid; piiskopid - vaimulikud; vaimulikud -ilmikud. Juutidelt veel üks repliik, mis pärineb Golda Meiri ühelt eelkäijalt, Ben Gurionilt: “"Ärge tehke välja sellest tühjast jutust,kui paljusid eriarvamusi peab paavst lepitama - vaadake ainult, kui palju rahvast ta võib endale appi kutsuda”. Ka VIA-laste likmeskonnast.

rannatüdruk, priit kelder, 2005-03-12 10:38:53

Kas pole nii, et niisuguse süsteemi eelduseks on, et enamus usub ühte, olgu see siis Jumal või kommunismus. Seal, kus usutakse erinevatesse asjadesse või ei usuta üldse mitte midagi, on tegemist terroriga.

taruk, a meie valitsejad on targad, 2005-03-12 12:05:55

lõik Riigikogu stenogrammist

Jutt käib veterinaarkorralduse seaduse eelnõu menetlemisest Riigikogus.

P. Olesk
Aitäh, härra juhataja! Härra minister, mulle tundub, et see eelnõu teeb
ühtede ja teiste loomade vahel selget vahet. Ühed loomad on defineeritud,
teised ei ole ja mul on väga kahju, aga terve hulk elukaid jääb selle
seaduse alt välja. Ma ei näe siin defineerituna katseloomi,
teenistusloomi, loomaaialoomi, kogu Tallinna Loomaaeda, ja ma ei näe ka
ulaloomi, kelle all lõunaeestlane mõistab näiteks kõiki hulkuvaid kasse.
Ma oletan, et terve hulk neid elukaid vajab veterinaarkorraldust. See, et
veterinaarkorraldust vajab näiteks iga katseloom, on teile arusaadav. Kas
need loomad peavad siin seaduseelnõus sees olema või ei pea?
I. Padar
Ma tänan küsimuse eest! Ma arvan, et terve rida neid loomi võib
käsitlemist leida lemmikloomade all. Kusjuures, kui me räägime kas või
kassidest, siis kass on ka tänapäeval rakendust leidnud lihaloomana. Nii
et selles suhtes võib teda käsitleda ka põllumajandusloomana.

O. Raju
Pean ütlema, et mulle oli väga suur uudis, et kass on kantud Eestis
lihaloomade nimistusse. Seoses sellega on mul üks küsimus. Kuna kõik
lihaloomad peavad enne tapmist saama Eesti Vabariigi valitsuse kinnitatud
korras veterinaartõendi, siis milline Vabariigi Valitsuse korraldus neid
veterinaartõendeid reguleerib ja kust neid on võimalik saada?
I. Padar
Jään vastuse võlgu. Tõstatan algatatud probleemi valitsuse istungil.

V. Hansen
Aitäh! Auväärt põllumajandusminister! Minu küsimus on lihtne. Kas
tehistingimustes peetav ninasarvik on lemmikloom või mingi muu loom?
I. Padar
Mina arvan, et ninasarvikut võib antud kontekstis küll lemmikloomana
käsitleda, kusjuures, kui me vaatame kogu seda veterinaarkorralduse
seadust, siis punktidel kaks ja kolm ei ole edaspidi nagu eriti peatutud.
Selles suhtes see senist seaduse sisu eriti ei muuda.

S. Mikser
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab
eelnõu § 2 ja tundub teile kui asjatundjale võib-olla pisut võhiklik. Aga
mind huvitab § 2. Selle lõiked 2 ja 3 defineerivad loomi,
põllumajandusloomi ja lemmikloomi. Lõige 4 ütleb, et loomade kohta käivaid
sätteid kohaldatakse ka nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote
suhtes. Lõige 5 defineerib, mis on loomne saadus. Minu küsimus on
järgmine. Kui ma ostan poest kanamuna, kas siis vastavalt lõikele neli,
mis käsitleb munarakke ja embrüoid, pean ma seda kanamuna käsitlema kui
looma või pean ma teda käsitlema kui loomset saadust? Kas see sõltub
sellest, kas see kanamuna on, ütleme, partenogeneetiline ehk viljastamata
või on ta viljastatud?
I. Padar
Vastaksin, et me jõuame tagasi teema juurde, kumb oli enne, kas kana või
muna. Aga see oleneb tõesti otstarbest ja sellest, kuidas te seda
veterinaarkorralduse seaduse aspektist näete.

A. Ruusmann
Austatud eesistuja! Härra minister, siin kerkis väga huvitavast aspektist
üles kasside küsimus, et kas nad on lihaloomad, ja nagu ma aru sain, pidi
see nüüd saama probleemiks ka valitsusele. Aga kas te ei leia, et sellega
ühenduses võiks ka ilveste küsimuse üles tõsta, sest kassid ja ilvesed on
ju sugulased? Nii et minu arvates on siin väga omapärane ja natuke
naljakas probleem.
I. Padar
Tänan teid väga asjaliku ettepaneku eest! Võtan kindlasti arvesse.

A. Taimla
Aitäh, härra esimees! Härra minister! Kas ma sain teist õigesti aru, et
see seadus on sedavõrd tähtis ja väärt, et seista vastu opositsioonile ja
näha ära see nelja-viietunnine vaev, et see seadus ikka vastu võtta?
I. Padar
Lubage vastata: ma loodan meeldivat menetlemise käiku.
E. Savisaar
Aitäh! Lugupeetud minister! Kas teie saite aru, mida härra Taimla oma
küsimusega öelda tahtis?
I. Padar
Jah, härra Savisaar!

J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Mul on üks keeleline
küsimus. Paragrahv 6 räägib referentlaboratooriumist. Siiamaani on olnud
juttu referentsasjadest. Kas formuleering referentlaboratoorium ehk
nii-öelda refereeritult refereeriv laboratoorium on ikka õige või peaks
siin olema referentslaboratoorium?
I. Padar
Tegemist on õige formuleeringuga, sest tegemist on tõlkega läti keelest.
(Naer saalis.)

J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Ma küsisin oma arust päris
tõsiselt, aga kuna härra minister siin enne ütles, et ministeeriumi
seisukohta väljendab ainult tema, siis ma küsiksin veel, et kas ka
minister on lätlane ja tema õige nimi on Padars ja see seadus pärineb
Lätist?
I. Padar
Jään vastuse võlgu, pikemat sugupuud ei tunne.

rannatüdruk, taruk, 2005-03-12 12:23:05

Neil seal täitsa lõbus olnud :))

taruk, rannatüdruk, 2005-03-12 13:37:20

See riigijuhtimine on üldse lõbus värk olnud ja seda läbi aegade.

1986 aastal saatis ENSV Agrotööstuskomitee mööda rajoone laiali kirja.
Üks nendest karmidest ametlikest paberitest saadeti ka Rapla rajooni ning omaaegne ajaleht “Ühistöö” avaldas selle.

Jutt käib trahvimääradest röövpüügi eest. Niiet Konuvere, Teenuse või Keila jões kala püüdvad õngemehed teadsid täpselt, kui palju nad peavad oma rahakotti järgmiste kalade õngeotsa sattumise korral kergendama.

beluuga, kaluuga - 400 rubla
nelma, tšavõõtša - 75 rubla
nerka, keta, gorbuuša - 30 rubla
merihunt, hai - 20
merikeel, makrurus, anaplapoma, lemonema, pristipoma, makrell - 3 rubla
kefaal, terpuug, mintai, navaga, rai - 2 rubla
grööni vaal, sinivaal, heringvaal, hallvaal, küürakval - 5000 rubla
kašelott - 2500 rubla
merilõvi, munkhüljes - 500 rubla
delfiin - 100 rubla

Ti, taruk, 2005-03-12 15:38:24

beluuga, kaluuga - 400 rubla
delfiin - 100 rubla

Selline tore hinnakiri!

A.. kuldkalakese hinda..
seda ei olnudki.. ? :)

taruk, Ti, 2005-03-12 15:44:58

Kulla ja valuutaga tegeles KGB, mitte Agrotööstuskomitee :o)

Ti, taruk, 2005-03-12 15:53:18

:)))))))

Ja niii sai tiagi k u l d kala hinda, ainlt vääriskalade.. :)

taruk, Ti, 2005-03-12 16:01:55

Kahjuks mitte...

ja pealegi... kuldkala lastakse ju tavaliselt vette tagasi, mille eest siis trahvida? :o)

Ti, taruk, 2005-03-12 16:12:02

Jaah..
kuldkala lastakse vette tagasi, a sellelgi on OMA hind, palju kõrgem.. kui ühelgi trahvil, eks ole? :)

Ti, 2005-03-12 16:15:13

No täielik müstika..
Ma absoluutselt ei tahtnud sõna ‘oma’ rõhutada. Ei teinud enda meelest ühtegi liigutust selleks.. ja mida ma näen? Suurte tähtedega..?
No tõesti müstika.. :))

taruk, Ti, 2005-03-12 16:17:46

Kui startida lõhkise küna juurest ja selle kuurde ka tagasi jõuda, siis ju põlegi nagu midagi saand ega makst.

taruk, Ti, 2005-03-12 16:19:50

See on alateadlik näpukas, sest OMA särk on ihule lähemal :o)

Ti, taruk, 2005-03-12 16:42:36

Oot-oot!
Kuda nende soovidega kuldkalakesele ja lõhkise künaga õieti oli?

Ja kesse siin paar päeva tagasi õpetas:

Ei maksa liiga kõvasti heliseda /—-/ Ikka vaikselt... vasak... parem ja rind jääb terveks ja kohale jõuad kaa...

See polnud ju sina, taruk? :))))

taruk, Ti, 2005-03-12 17:05:17

Ei mäleta :o)

Gabriel
Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka Teie pole homme enam see, kes Te olete täna.

Olen tuulelipp ja täna puhub tuul teisest suunas

Ela Oma Võimete Tasemel

mees kes on sündinud roomama
võib kunagi õppida lendama
kui sündides oli ta väike ja loll
ei tähenda, et tuleviku üle puudub tal kontroll

kui oma õiguste eest ei hakka sa võitlema
oled alati sunnitud roomama
pikali maas - su ümber on pori
ja juba sa märkad, et oled kellegi ori

ela oma võimete tasemel
õpi lendama roomamise asemel
kui keegi ütleb, et miskit on sul viga
ei tähenda veel, et ta parem on kui sina

kui sa tahad olla tallalakkuja
siis tule laku minu taldu ka
kui aga tahad olla vaba
siis jõuetult maas ära lama

Ti, taruk, 2005-03-12 17:25:25

mees kes on sündinud roomama
võib kunagi õppida lendama

Mhmhmm.. ja uskuma ning olema kindel, et tuleb see ilusaim lend..
/Ning kui langema peakski- et puruks ei kukuta end..

Jäägu nii.
Priit ütles, et teid, mehi, tuleb hoida..
Mina ei taha küll selleks osutuda, kes teie elupäevi lühendab või mis veel hirmsam- hoopis välja suretab..
Seepärast nüüd lõpetan ja jään lõpuks tasa:)

33338, 2005-03-12 17:38:25

olin VIA'st ‘eemal ning avastasin selle loo alles nüüd juhukäjgul.
kirjutin sellekohase loo juba elfikelldr’isse ega viitsi kxjkke mujdugi üle tokksi. aga minu järäldis on loomulikult tejne.
1) inime ej saa pädävalt otsustada miss onn xjjge vxj mis pole. sest ta indab seda TUNNETEGA. miss onn aga TX'ENE, on väljaspol inimese tunndejd ning seda ta vajdlustada ej saa. karrjugu palju ja kuj kxvasti tahes. l'oodus sülitab ta p'äälä.
2) Priidu ej suuda (kirjutatupxhjal) lahhtiseletada isegi RAHHVA VXJJMU, rääkkimatta sellega s'eonduvat. selline rahhvavxjmu moonutamise ise°eneslik ülevxttmine sobimatu mxjsste'alla on paljudele mittemxttlevatele tüüpiline. sellepärast ka mxnitatakse kreekalikku rahhva xjjgust oma elukorraldada. loomulikult k'aasneb sellega tehislike vigade ka'elam'äärimine, et sihuke se rahhvavxjjm sis onngi. ja kas te txessti sellist tahategi.
3) Priidu vxjkks mxjssta et rahhvavxjjm tähändab siiski ISEOTSUSTAMIST ning oma elu ISE korraldamist. ka siis kuj se vxjb otsustajatele kahhjut'uua. igatahes ei mxttlegi ma väjtta et rahvas kxjkke arukalt otsustaks. kujd kuj ta m'äärab kinndlaks alused, sis ej saa p'äälisehitis enam alusega vasstu'ollum'inna. sest ‘enne tuleb muutta alust.
kujj alus on t’eada, sis sellejärrgi tegutseja peab sellest ka k'innipidama. rahhvavxjmu tinngimustes pole vxjmalik et ESINDAJAL/VOLITATUL oleks esindatavast suurem xjjgus. see onngi kogu pra'eguse rahhvavxjmu moonutamise pxhjus. ja on ka loomulik et petised pole ise uvitatud oma perrsealuse oksa s'aagimisest. rahvas onn aga otsustamisvxjjmest ilmajäättud vxjj on se tehtud massi psühh"oosiarvestades ülimalt rasskeks. selle kenaks näjttäks on ka Eesti pxhix'äädus ning selleletoettuv (tegelikult vigaselt txlgendatud!) valimiss'äädus. pra'eguses Eestis on tegelikult vxjmul tehis aristokr"aattia, kuj kasutada Priidulemxjstetevajd mxjsstejd. loodan et ta ka arusaab ega akka mxne ahvikommbel 'uusi tähändusi välljamxttlema.

kuna Eestis pole rahhvavxjjmu, sis ej saa ma ka aru, millest selline targutav kirjutis Mihhklilt ja Priidult. kanngesti kipub se txesstamatu txesstumise txesstamistmeenutama.

taruk, Ti, 2005-03-12 17:51:23

Tasa tohid sa jäädas ainult siis, kui seda otsustatakse demokraatlikult.

Kes on selle poolt, et Ti tasa jääks?

Mina olen vastu :o)

inks, 2005-03-13 13:19:13

Mind tabas otsegu välk üks uitmõte hoopis rubriigis “moraali genealoogia”, kuid ta sobib rohkem Priidule esitlemiseks.
Nimelt võimu legitiimsuse küsimus.
Kui ikka ta soovid monarhiat või türanni eeskujuks, siis nende kandmiseks tänapäeva peaks ta küll usklaseks hakkama:-)
Vastalisel aga tuleks pidada parimaks demokraatiat.
Selgitan.
Aegade hämarusest peale sai karja juhi võimu enda kätte targim, osavaim ja tugevaim.
Religiooni tekkides toimetas selle ameti pühitsemist ja hankis jumalate õnnistuse talle šamaan. Sellist juhti aktsepteeriti.
Ka arenenud vana-aja ühiskondades näeme preesterkonda juhti toetamas.
Mõnikord oli juht ka ülempreestriks.
Ka paljud Euroopa kuningakojad lugesid end vaat et Jumala poolt paika panduiks.
Igatahes paavst õnnistas ametisse ka keisreid.
Ja kui keegi oli paavstiga tülis, tuli teha oma preesterkond, kuninga alluvuses.
Nii vist oli kalvinismi ja õigeusuga.
Alamad loomulikult kuuletusid meelsamini sellistele vägevmeestele, kes otseühenduses loojaga.

Nüüdsel sekulaarsel ajal aga kuninga valimine tähendaks vaid demokraatilist valikut antud ajahetkel antud sootsiumi poolt.

Kas aga järgmine põlvkond peab valima uue kuninga?
Ei ole ju sekulaarses ühiskonnas valitud monarhil rahva silmis enam jumalikku asendit.
Nüüdseks on rahva silmis ju targim vaid tema ise (mida me ju ka lugupeeva artiklist võime hea tahte korral välja lugida), seega siis ikkagi demose kraatia.

Kuda, 2005-03-14 15:55:31

siin komme vähemaks jääb?

Mõni tsensor toimetab või?

Proov: http://web.ics.purdue.edu/~awho/Soak%20Up%20The%20Sun.ram