Via.ee

toomas, uuk, 2005-09-06 06:02:22

Paraku lähtub sest suuresti ka kogu muu teoloogia koos oma sarnasuste ja rohkemgi ehk erisustega, mida jah, ka parima tahtmise puhul, kultuurilis-keelelistele iseärasustele taandada ei saa. No ei saa.

Aga äkki saab! Ja äkki saab lausa nii, et meie eesti emakeeles saab ületada kreekakeele-Ida ja ladinakeele-Lääne 1054. aasta skisma!

Mis arvad, hea kaaskeellane?

uuk, 2005-09-06 06:13:16

Toomas

No, teeme ära, ühismeellane keeles.

uuk, 2005-09-06 06:14:42

/norskap

toomas, 2005-09-06 06:24:17

Vaim (intellekt) on siis südames,
Aru (ratio) peas.

See annab veidike kergendust mu Risti Ette Löömise praktilisele hädale.

Jumala õiged on Jeesuse parema õla taga.

Lääne ristimärk: laubale, rinnale, vasemale õlale ja paremale õlale (s.t. vaatad Jeesusele otsa, temaga samastumata)

Ida ristimärk: laubale, rinnale, paremale õlale, vasakule õlale (s.t. samastud Jeesusega) ja kummardus (aupaklikkuseks Jeesuse vastu).

Ma olen viimasel ajal olnud suures kimbatuses kuidas väljaspool kirikuhooneid risti ette lüüa (meie kiriku sees loomulikult lääne moodi nagu kord ette näeb ja kui olen Nevskis, Vene tänava Nikolais või Ahtri tänava Konstantinoopolis käinud, siis loomulikult ida moodi).

Tõesti suures kimbatuses.

Äkki annab lahendada sellega, et Vaim/Jumalikintellekt on südames, s.t. vasakul pool?

Mida arvata?

/ära Piritale

toomas, 2005-09-06 06:25:13

/suleb vaikselt norskava uuki ukse...

33338, 2005-09-06 06:37:13

levi: “öheks selliseks vxjmustruktuuriks on ka kohus”

sássis on sul osa ja tervik. kuj räägid struktùurist, sis on jutt ikka tervikust, vxjmuasutistesträäkkides on kohus vajd ükks selle osa.

33338, 2005-09-06 06:40:14

levi: “riikk kujj ‘isik’”

kena et selle jutukatessepanid. sest riikk on MAA ja RAHVAS ega saa kunagi ólla minngi isik. ka mitte xjjguslik /v'xxrkéeli jurìidiline isik), sest siis oleks ta taas riikk.

33338, 2005-09-06 06:42:50

levi: “järälikult saakksid sa ennda xjjgust riigilt nxuttada”

ej saa. sest rahhval pole Eestis vxjjmu. jääb uduseks keda vxj mida sa riigiall silmaspead.
kahjuks sellised udused mxjssted ajavatki sisu sogaseks ning pärast akatakkse úusi sxnu välljamxéldes tulttkustutama.

33338, 2005-09-06 06:46:22

Toomas: “mxttleja au”

mxttlemisel ja aul pole minngit sidet. sina kuj mxttleja táandub ikka sinule.

33338, 2005-09-06 06:55:48

Toomas: “aga kujdas re”aalselt saakksin ma sis oma selle taottlusega Pirita 60 lóo°osas mínna kohhtússe?"

asjaväliselt (sest väga ebamäärase pildisaanuna väldin su assja otseselt) nään 2 vxjmalust:
1) korrata kogu assja tervikuna, kujd tejsel kujul. senisepxhjal pean seda vähätoottlikuks.
2) vxtta asi uuestu üles jupiti. lammutad oma loo ja osadeks ja alustad senise otsuse osalist vajdlustamist. ja kujj xnnestub äramuutta osa 1, saab ehk sellest loogiliselt tuletada ka osa 2 tühistamise jne. loomulikult pead välljajättma kxjkk tunndelised kohad, sest need tööttaks su ennda vasstu.
mujdugi on ka 3. vxjmalus - ootta kuni riigikorrd muuttub ja lähäb taas varastamiseks. ajnult siis pead esimesteulgas püsivalt kohalolema, mitte aga missadevahetjookksma.

33338, 2005-09-06 06:59:44

uuestu —> uuesti

priit kelder, 2005-09-06 07:06:54

Toomas, Filoque mainimine Sinu poolt oli nüüd küll veidi mõtlematu ja pahaendeline samm tõsitruude ristiusklaste suhtes. Sest katoliiklik vormel “Poeg on isa sarnane ja samane temaga” teeb Jeesusloo hoobilt halenaljakaks vodevilliks, kus kannataja täidab usinalt iseenda kirjutatud näidendi peaosa.. Olen sellest näotust versioonist ka siin piisavalt palju varem kirjutanud, kuid näib, et seda lippu eriti kõrgelt lehvitada pole sünnis. Ortodokssia variant on tsipa ausam, kuigi ka mitte päris aus.

nipitiri, 2005-09-06 10:03:52

/itsitab keellaste üle... :)

*

toomas, 2005-09-06 06:25:13
/suleb vaikselt norskava uuki ukse...

*

suleb (valjusti) norskava uuki ukse vaikselt?
suleb vaikselt norskava uuki ukse (prõmmdi)?

või olid mõlemad vaiksed?

:)

levi, Toomas, 2005-09-06 10:34:06

toomas, levi, 2005-09-06 04:57:17

Aga kuidas reaalselt saaksin ma siis oma selle taotlusega Pirita 60 Loo osas minna kohtusse?

Üldiselt. Kohtu poole on kõigil õigus pöörduda. Isegi siis, kui seda õigust, mida väidetavalt rikuti, üldsegi ei rikutud. Kohus siis otsustab, kas õigust rikuti või mitte.

Kõige esimene küsimus enne kohtusse pördumist on, kas üldse mingit õigust rikuti.

Teiseks, kui mingit õigust siiski rikuti (ollakse selles veendunud), siis peaks jõudma selgusele, mida sa kohtu vahendusel riigilt tahad (s.t. mida nõuad riigilt) elik mis on su konkreetne NÕUE ning millisel viisil üldse saab oma õigust kaitsta. Selleks on muuhulgas ka vajalik teada, missugune kohus mingit liiki õiguslikke vaidlusi lahendab. Laias laastus on olemas kolme liiki kohtumenetlusi: haldus-, tsiviil -ja kriminaalkohtumenentlus. Neist saab osaliselt ka aimu sellest, missuguseid nõudeid üldse kohtusse esitada saab ning missuguseid otsuseid saab kohus teha.

Kolmandaks. Pead uurima, kas see nõue, mida kavatsed kohtusse esitada (a kohtusse pöördumisel peab alati midagi konkreetset nõudma) ei ole kohtumenetluse käivitamiseks elik kohtusse esitamiseks juba aegunud. Teisisõnu: pead uurima nõuete aegumistähtaegu.(neid on mitmesuguseid)

*

PS.
- Küsimus, kas sinu õigust üldse rikuti, ja aegumistähtajad, on sinu probleemi puhul ilmselt kõige olulisema tähtsusega.

- Nõuet ei ole isegi mõttes mõtet hakata enne sõnastama, kui ei ole selge, kas sinu õigust rikuti või mitte. Selle tuvastamiseks peab loomulikult teadma õigust, mida konkreetselt rikuti.

- Sinu poolt mainitud vaidlusasi (s.t. seda liiki vaidlused) allub halduskohtule elik selle lahendamine on seadusega määratud halduskohtu pädevusse.

Muide, soovitan sul tutvuda ka sellise seadusega, nagu “Riigivastutuse seadus” (tähelepanelikult loe ka rakendussätteid).

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=783043

levi, Toomas, 2005-09-06 10:50:44

sry, sellest lingist avanendu tekst ei sisalda kõike. Küll aga sisaldab selle seaduse algtekst kõiki rakendussätteid. Ma ei tea, miks Riigi Teataja nii teeb.

Algtekst:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27048

Isiklikult kasutan AS Andmevara ESTLEX-i, mis on kõigist ja kõigest parim.

Estlex: (sisestad tasuta otsingusse seaduse nime ja siis...)

levi, Toomas, 2005-09-06 11:01:30

toomas, 2005-09-06 04:45:14

Mulle tundub, et samuti kui Levi ....ja unustab ära,

Sul ei maksaks hellitada lootust, et kui ei vaielda vastu või lihtsalt esineb vaikus (kasvõi mõnes küsimuses), et siis see eelmainitud asjaolu võiks sulle olla nö tõendiks, mis tõendaks sinu poolt väljendatud seisukohtade õigsust.

väikselt segaduses, levi, 2005-09-06 11:04:45

Kas levi=Levi?

toomas, Levi, 2005-09-06 11:08:31

Aitäh. Loen hoolega üle, mida mulle kirjutasid.

Aga mis puutub 1992 vs. 1920>1934>1938>1992 vastandusse, siis ega ma arva ka seda, et sama võrdluse alusel DiaTheo hakkaks tunnistama, et tänapäeva loodusteadus on sama diakroonilise loogika alusel otse tuletatav algkristlusest (loodusteadus vs. algkristlus>Augustinus>AquinoThomas>Descartes>
loodusteadus.

Eks igaüks peagi järjekindel olemiseks täpselt oma lähteaksioomide juurde jääma.

toomas, nipitiri, 2005-09-06 11:11:42

või olid mõlemad vaiksed?

Pssst! Uuk nähtavasti veel magab! :))))

toomas, priit kelder, 2005-09-06 11:27:25

Priit,
kas Sa ei tee mitte seda liigset lihtsustust, et ei võta arvesse Rooma arusaama, et Jumal on Jumal, inimene on inimene ning Jeesus Kristus Jumal ja inimene samaaegselt.

Nii ei ole Jeesus Kristus päris sama, mis Jehoova.

Jehoova on ainult jumalikkuses, Jeesus Kristus nii jumalikkuses kui ka inimlikkuses.

Nad ei ole üks ja sama.