Via.ee

toomas, 2005-08-26 09:29:40

Kusjuures 1920. aastal alanud Põhiseadusvektori puhul tuleb rõhutada, et see oli üldse esimene Põhiseadusvektor Eesti ajaloos: Tsaari-Venemaal kirjapandult vormistatud Põhiseadus absoluutse monarhia tingimustes puudus.

Nõnda hõlmab 1920. aasta Põhiseadusvektori algupunkt endasse ka kogu Eesti Vabariigi eelse põhiseaduslikkuse kogemuse (nt. Balti Eraseaduse põhiseaduslikud aspektid).

toomas, 2005-08-26 09:30:48

Toomas leiab ka kokaraamatu retseptide triidis õigustuse oma pärandist jahumisel.

Jah. Mina vaatlen elu konkreetsete näidete põhjal, mida ma põhjalikult tunnen. Kostariika tarakanid mind ei huvita.

andrus, 2005-08-26 09:38:58

Vaid osa piiblist on Jumala sõna, ülejäänu peegeldab püharaamatu kirjutamise ajal valitsenud ühiskonnakorda, tuletab meelde Pärnu lähedal Valgerannas toimunud Põhjamaade naisteoloogide konverentsil osalenud Rootsi naispastor Susan Senter.

Kuidas sobivad kokku kristlus ja naisõiguslus?

Traditsiooniliselt on kirikus hierarhiline ülesehitus, kus domineerivad mehed. Teoloogiline nägemus seab selle väite kahtluse alla.

Samal teemal:

Eesti naispastorid rõhumise üle ei kurda
Kuidas on naiste ja meeste võrdsus kooskõlas piibliga?

Piiblis on kirjas palju asju ning seal puudub üks läbiv liin. Kristuse jaoks ei ole me peremehed ega orjad, naised ega mehed, me oleme kõik üks pere.

Piiblis on kirjas kahe tuhande aasta tagune kultuuriline olukord. Meil on vaja asjad veel kord läbi vaadata, nagu tehti kunagi reformatsiooni ajal. Mis on jumalasõna põhisõnum? Milline osa piiblist on tegelikult kultuur?

Mitmes muus valdkonnas oleme astunud samme edasi, humaansuse suunas. Näiteks räägib Paulus orjadest, tema jaoks pole selles midagi valet. Enam aga ei peeta orjade omamist normaalseks.

Aga piibel on siiski püha?

On vaja teha põhjalikku uurimistööd. Piibel ei ole Jumala sõna, ta vaid sisaldab seda. Tänapäeval ei usu tõenäoliselt keegi, et piibel on puhtalt Jumala kätetöö. Inimesed, nagu Paulus, panid selle kirja, lisades sinna oma seisukohti ja eelarvamusi. Seega tuleks selgeks teha, milline osa sellest on kultuuriline, milline Jumalalt ja milline poeesia.

Vaevalt meeskirikuõpetajad samal seisukohal on.

Paljud mehed mõistavad seda, teisalt on naisi, kes usuvad, et iga sõna piiblis on püha. See lahknevus ei jookse sugude piiri mööda, vaid on laiem arusaam piibli olemusest.

Mida annab see juurde, kui naised on kirikus võimul?

Kui naised on juhtpositsioonidel, näiteks piiskopid ja preestrid, pööravad nad tähelepanu valdkondadele, mis muidu jääksid tähelepanuta. Kui on võimul korraga nii mehed kui naised, peegeldab see omamoodi loomise ideed. Mees ja naine on loodud jagama.

Kas Rootsis on mees- ja naisvaimulikud võrdsed?

Nad ei ole võrdsed. Me oleme siiski astunud Eestiga võrreldes mõne sammu edasi. Olukord, et mehed on võimul ja naised alluvad neile, peegeldub siin endiselt.

Isegi kui see ei ole nähtav, siis sisimas on jõuvahekorrad endiselt meeste kasuks.

Kas Rootsi naiskirikuõpetajad saavad siis vähem palka kui mehed?

Kirikus ei ole need lõhed eriti suured. Need on suured selles mõttes, et kui mehed valitakse kõrgematele ametikohtadele, saavad nad nii ka rohkem palka. Meil on Rootsis praegu siiski kaks naispiiskoppi.

2000. aastal lahutati meil lõplikult luteri kirik ja riik. See tegi meie olukorra tegelikult hoopis keerulisemaks. Kui varem oli riigil sõnaõigus piiskoppide määramisel, siis nüüd nad ei sekku. Nii oli varem lihtsam naisi piiskoppideks määrata, nüüd aga saab määravaks koguduse enamuse arvamus.

Mis siis muutus?

Varem oli nii, et pool hääleõigust oli piiskopkonna pastoritel, teine pool koguduste juhtidel. Nemad valisid välja kolm kandidaati, kelle seast siis riik määras ühe. Nii sattusid ametisse ka need kaks praegust naispiiskoppi. Nüüd aga riik enam ei sekku ja võidab see, kes saab rohkem hääli.

See on ju demokraatia.

Inimesed valivad tihti lähtuvalt oma eelarvamustest. Sel juhul võib juhtuda nii nagu Eestis – naised on küll aktiivsed, kuid neid ei valita kusagile. Kahel viimasel piiskopivalimisel Rootsis on naised saanud siiski suhteliselt hea tulemuse.

Mida tuleks Eestis muuta?

Käisin esimest korda Eestis 1992. aastal. On näha, et olukord muutub ja üha uued teemad kerkivad päevakorda. Meie organisatsiooni ülesanne on julgustada kõiki õdesid kandideerima, naisi pastoriks saama. Ma arvan, et ka Eestis tuleks panna põhirõhk just naisteoloogide endi veenmisele. Usk vabastab meid, me ei pea olema kinni vanas korras.

Milline on selles küsimuses Eesti ja Rootsi arengutaseme vahe?

Eesti on meist tõenäoliselt 30-40 aastat maas. Ent, nagu muudel aladel, liigute meile kiirelt järele.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

andrus, 2005-08-26 09:39:56

Pärnu lähedal Valgerannas nädalavahetusel aset leidnud Põhjamaade naisteoloogide konverentsi peakorraldaja pastor Hedi Vilumaa sõnul ei saa Eesti luterlikus kirikus naiste karjäärivõimaluse üle kurta.

«Meil on pigem erimeelsused isikute pinnal,» väitis ta. «See aga ei tähenda, et oleks suuremad erimeelsused meeste ja naiste vahel üldisemalt.»

Vilumaa sõnul on meeskirikuõpetajaid, kes hääletavad kirikujuhtide valimisel naiste vastu seepärast, et tegu on teise soo esindajatega. «Vahel öeldakse ka lihtsalt halvasti, sest oled naine,» lisas ta.

Samal teemal:

Vaid osa piiblist on Jumala sõna (19)
Siiski on sellised teod ja ütlemised tema väitel nende autorite endi probleem. «Pigem on valimine või mittevalimine konkreetses isikus kinni ja sõltub sellest, kas ta on sobiv seda tööd tegema.»

Ühtlasi ühendust Naised Teoloogias juhtiva Vilumaa sõnul ei soovi organisatsiooni liikmed end kindlasti meestele vastandada ega kiriku ühtsust lõhkuda.

Põhjamaade naisteoloogide 13. konverents «Ristimärk – märk läbi aja ja rahva» kestis neljapäevast laupäevani Pärnumaal Valgerannas. Kolme päeva jooksul kuulas üle 40 osaleja Taanist, Rootsist, Soomest, Eestist ja Lätist ettekandeid Eesti rahvapärimusest, kirikuloost, naiste olukorrast ja sugudevahelisest võrdsusest. (PM)

andrus, 2005-08-26 09:40:28

http://www.postimees.ee/240805/esileht/kultuur/174933.php

toomas, 2005-08-26 09:44:52

Andruse artikkel:
Rivaliteedi sütitajaks on alati see, et millegi tahtjaid on enam kui tahetavat. Olgu tegu siis materiaalse väärtuse, prestiiži või auga. Miks ka mitte teise inimesega! Üheks võimaluseks seda probleemi lahendada on järjekord. Järjekord paigutab inimesed kronoloogilisse järgnevusse selle saamiseks, mida nad tahavad.

Õigustused teatud järjekorras olemiseks võivad aga inimestel olla eri määral põhjendatud.

Testamentide kronoloogiline järjestus surma hetke kronoloogiline juhtumise järgi on seejuures üks kõige rohkem põhjendatuid. Teame ju näiteks neid juhtumeid, kus abikaasad saavad üheskoos surma lennuõnnetuses ja perekonna vara pärimise määramiseks on eri riikides võetud vastu erinevaid põhimõttelisi mõttekäike (nt. et naine sureb põhimõtteliselt hiljem kui mees, kuna naised on üldjuhul vastupidavamad).

Omandireformi seadusandlus on testamentide järjekorra arvesse mittevõtmise läbi maailma õiguspraktikaga karjuvas vastuolus.

andrus, 2005-08-26 09:46:35

jah toomas 60 milli on lati vähem kui selle tahtjaid

kas pole?
seega oled igate teemas

andrus, 2005-08-26 09:46:49

alati

andrus, 2005-08-26 09:47:55

mina nät pole 60 millile nii ligi kunagi saand kui sina

ja ega igatse ka

aga kui oleks

kes teab siis mis juttu ajaksin

seega on see kiusatus mis minusugusele üle jõu vast käiks

ja ehk mind sellest seetõttu säästetaksegi

toomas, 2005-08-26 09:49:17

Kristluse sees on väga oluline ka Vana Testamendi ja Uue Testamendi järjekord.

Piiblivektor algab üheselt Vanast Testamendist, mida Uus testament äratundmatuseni teisendab.

Huvitav, kuidas näeks usk välja siis, kui Piiblivektor oleks vastupidine?

Kas sellist olukorda saaks näiteks ette kujutada kui post-kristlikku Euroopat, kus hakkab islamile vastukaaluks levima mingi Vana Testamendi Seadusest kinnipidamist nõudev fundamentaalselt kristlik usuvool.

andrus, 2005-08-26 09:51:07

see ongi nii toomas
nät aafrika vennad ütlesid alati et VT on meie PK ja valge mees seda meie eest varjata tahtnud on

toomas, 2005-08-26 09:52:52

Andrus:
Piiblis on kirjas kahe tuhande aasta tagune kultuuriline olukord. Meil on vaja asjad veel kord läbi vaadata, nagu tehti kunagi reformatsiooni ajal. Mis on jumalasõna põhisõnum? Milline osa piiblist on tegelikult kultuur?

Ei ole absoluutselt nõus. Piibel on Piibel ega kuulu revideerimisele. Üle vaatama peab meie suhtumise Piiblisse. Täielikult piisab Katoliku kiriku arusaamast, et lisaks Piiblile toetub usk ka pärimusele. Pärimus kohaneb ajaga - ka kaasajaga - ja muutub sellele vastavalt.

See mida Andrus kirjutab võib olla kitsalt protestantliku kiriku probleem. Rooma kirikut, õigeusku ja teisi pärimust tunnistavaid konfessioone see ei puuduta.

andrus, 2005-08-26 09:58:19

see oli tsitaat PMst

mitte minu arvamus

minus elavad ürgdemokraat ja traditsionalist

see võrdlus sel roosti naisel oli tabav
nagu reformatsiooni ajal

tegelt on naiste ordinatsioon suurem mmurrang ja löök traditsioonile kui oli reformatsioon

toomas, 2005-08-26 09:58:45

Ma muidugi ei tea, kuipalju Andrus oma kommiga tsiteeris Rootsi naispastorit ja kui palju ta viimase ütlemistega ise nõus on.

andrus, 2005-08-26 09:59:45

see on piiblit redutseeriv suhtumine mis jätab tast vähem järgi kui Kant omal ajal jättis

toomas, 2005-08-26 10:01:26

60 milli on minu lubatäht
1938. aasta Põhiseaduse
ja Adolf Lauba 1942. aasta ja 1976. aasta okupatsioonisaboteerimiste juurde

mind huvitab olla õilis võitleja
Adolf Lauba põhimõtete eest

ja saada kätte vanaema testamendi sisU:
majakrunt Prital oma maal

miljonid annan ära Rooma kirikule

andrus, 2005-08-26 10:01:46

ma laseks ehk naised pastoriteks

kui minu lasta oleks

aga ma pole siin eestis kohand ühtki evangelikaalset naispastorit

siiani veel
ikka ja seega tekitab nande ametisselugamine libeda mäenõlva efekti
elik nad hakkavad kohe nõudma õigusi uutele ja teistele vähemustele

vt mu artikulit

kirikiris empaatikud vs..........

toomas, 2005-08-26 10:04:01

see empaatikute ja fundikute lugu oli väga võimas lugu!

idee fix, 2005-08-26 10:05:51

ja ega igatse ka
aga kui oleks
kes teab siis mis juttu ajaksin
seega on see kiusatus mis minusugusele üle jõu vast käiks
ja ehk mind sellest seetõttu säästetaksegi

Millest selline tahtetu hampelmanni maailmavaade?

Kes või mis sunniks sind rikkana teist juttu rääkima?

Kas muutud ise teistsuguseks? Või kardad, et materiaalsete piirangute kadumisel purskab su tõeline mina esile?

Mis kasu on suurest usuteemalisest sõnamulinast, kui inimene usub, et oma kõige primitiivsemaid tunge talitseda ei suuda, kusjuures seda lausa normaalseks pidades?

Küsin seepärast, et osade “vaimsete” inimeste hulgas on see kuidagi väga levinud.

andrus, 2005-08-26 10:07:37

jah ma ei taha seda stressi mida tooks kaasa 60 mln omamine

kõik järsud muutused põhjustavad stressi