Defitsiidist

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1189 kommentaari.

33338, 2005-08-26 06:35:51

tavaline ümmberjutustus vxxraste sxnadega. ja millegipärast pole Anrus raattsind kirjeldada järjäkorrda ja kakklusi paradiisi ja pxrrgu väravataga.

toomas, 2005-08-26 07:21:53

Mina tulen muidugi siinkohal välja suremise järjekorraga:

Minu Pirita Maja Loos lähevad testamendid järjekorda:

esimene - 1942. aasta Juhan Lauba testament
teine - 1976. aasta Adolf Lauba testament
kolmas - 1992. aasta Anna-Marie Kuuskmaa testament

Levi väidab, et Riigil on õigus, kui ta arvestab ainult 1942. aasta testamenti (sest Minu Pirita Maja Loos taandub Omandireformi praktika sellele).

Mina väidan, et Riik peab tunnistama kõigi kolme testamendi viimset tahet järjekorras, ehkki see võtab Omandireformilt õigusliku aluse.

toomas, 2005-08-26 07:39:20

Ja täpselt samuti on Eesti Vabariigis järjekorras kolmas, 1938. aasta Põhiseadus ja neljas, 1992. aasta Põhiseadus, nii nagu seda teatab neljanda, 1992. aasta Põhiseaduse preambula:

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse paragrahv 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

See saab ainult tähendada, et 1992. aasta 28. juunil 1938. aasta Põhiseadus, sealhulgas selle paragrahv 1 - Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. - kehtis. Mida ta loomulikult ka tegi:

1938. aastast kuni 1992. aasta Põhiseaduse jõustumiseni vastavalt rakendusseadusele kehtis Eestis Eesti Vabariigi kolmas, 1938. aasta Põhiseadus.

Vastavalt praegusele Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kohtumenetluse seadusele tuleb üksikute kohtukeisside alusel saada minna kuulutama 1938. aasta Põhiseaduse vastaseks neid 1940-1992 kehtinud üksikuid seadusi, mis on ilmselt 1938. aasta Põhiseaduse vastased ja omavad järelmeid tänapäeva elule Eestis.

Nende seas keskne on 1991. aastal jõustatud Omandireformi Aluste seadus, mis on 1938. aasta Põhiseaduse vastane oma olemuses (ei lähtu omandipuutumatusest, vaid sellest, et 1940. aasta maa natsionaliseerimine loetakse õigusjärgseks/õiguspäraseks ning praeguste omandisuhete määratlemisel lähtutakse sellel kuupäeval “endiseks omanikuks” olemisest).

/Omandireformi Aluste seadus lähtub 1938. aasta Põhiseaduse aasemel hoopis 1988. aasta Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioonist ja sellele tuginevalt ?20. mai 1990 "Eesti Valitsemise Ajutise Korra seadusest. Seejuures NB! mitte 1991. aasta augusti Taasiseseisvusdeklaratsioonist, mis tugineb 29./30. märtsi 1990 Ülemnõukogu otsuse vahendusel 1938. aasta Põhiseadusele./

/ja see on kogu riigiõiguslik viide!/

toomas, 2005-08-26 07:47:57

See, et 1938. aasta Põhiseaduse paljud sätted ei sobi tänapäevaste seisukohtadega Riigi olemusest, on iseenesest mõistetav. 1938. aasta Põhiseaduse kritiseerimine tänapäeva, 1992. aasta Põhiseaduse seisukohalt aga anakronistlik!

Tuleb tähele panna, et 1992. aasta Põhiseadust sai vastu võtta seetõttu, et läbi NõukogudeVene-NatsiSaksa-NõukogudeVene okupatsiooni säilis tänu 1938. aasta Põhiseaduse paragrahvile (tsiteerin mälu järgi) Iga kodaniku ülimaks kohuseks on olla ustav põhiseaduslikule korrale. Sellest kohusest võrsuvad kõik õigused Eesti Vabariigi kodanikkond kui rahvas, kes 28. juuni 1992 rahvahääletusel võttis vastu neljanda, 1992. aasta Põhiseaduse.

Sama 1938. aasta paragrahv andis ka Adolf Laubale õigusliku aluse oma 1942. aasta ja 1976. aasta testamendikirjutamistega saboteerida ebaseaduslikku Natsi Saksa ja Nõukogude Vene okupatsioonivõimu.

Ning samuti ka Juhan Lauba Järeltulijatele saboteerida 1991-1993 Omandireformi Aluste seadust, mis päädis ametnike poolt 1. veebruari 1993 otsuse vastuvõtmisega täpselt vastavalt 1938. ja 1992. aasta Põhiseaduse järjepidevuse vaimule.

Pirita 60 Loo kui riigiõigusliku pretsedendi olemus, NB!, 2005-08-26 07:51:47

Ning samuti ka Juhan Lauba Järeltulijatele saboteerida 1991-1993 Omandireformi Aluste seadust, mis päädis ametnike poolt 1. veebruari 1993 otsuse vastuvõtmisega täpselt vastavalt 1938. ja 1992. aasta Põhiseaduse järjepidevuse vaimule.

toomas, 2005-08-26 07:59:14

Omandireformi Aluste Seadus oli kui kärn, mis kasvatati 1991 suurtes haavades eestirahva ihule.

Nüüd on eestirahva ihu kärna all paranenud ja on aeg kärn maha kraapida.

Kärn on võimas, mahakraapimine tekitab uued haavad, aga need on ometi palju väiksemad kui esialgsed haavad.

Kui neile uutele haavadele uus kärn kasvab, siis seda maha kraapides jäävad juba tühised marrastused, mis kergesti paranevad,

nii et eestirahva ihu saab lõpuks päris terveks.

toomas, EA, 2005-08-26 08:02:39

Arvan, et siin kajastubki see, et ühtki kommunisti pole hukka mõistetud. Ühiskond pole saanud teha lõpparvet minevikuga.

Täiesti nõus.

toomas, 2005-08-26 08:07:21

levi:
Miks oleks vaja üldse kommunisti hukka mõista kommunismi pärast? Ma saaks aru, kui mõistetaks ‘hukka’ ideloogias sisalduv õhutus vägivallale või inimõigusi rikkuvad ja õigustavad pol-ideloogilised režiimid või karistatakse konkreetset teo -ja vastutusvõimelist inimest tema poolt toime pandud õigusvastaste tegude, mille koosseis on eelnevalt kindlaksmääratud, eest.

Loomulikult peab igale inimesele, s.h. ideelisele kommunistile, olema garanteeritud südametunnistuse vabadus.

Hoopis teine asi on 1940.-1941. aasta ja 1944.-1994. aasta okupatsiooni perioodil Eesti Vabariigi kodaniku poolt NLKP-sse kui Eesti Vabariigi vastasesse organisatsiooni vabatahtlik kuulumine, mis on olnud otseselt vastuolus 1938. aasta Põhiseaduse paragrahviga tsiteerin mälu järgi) Iga kodaniku ülimaks kohuseks on olla ustav põhiseaduslikule korrale. Sellest kohusest võrsuvad kõik õigused. Sellist põhiseaduse rikkumist saab ja tuleb hinnata seadusandlikus korras.

toomas, 2005-08-26 08:25:51

Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg kannatas ja suri ristil inimeste päästmiseks. Tema eeskujul armastas Sinu sulane peapiiskop Eduard Profittlich S.J. Sind kogu südamest, teenis Sind ustavalt tagakiusamise ajal ja andis oma elu Kiriku eest. Arva ta oma õndsate hulka, et tema ustavuse ja armastuse eeskuju säraks kogu maailma ees. Palun Sind, võta tema eestkostel kuulda minu palve. Lase Eesti Vabariigi juriidilisel süsteemil hakata tunnistama 1938. aasta Põhiseaduse kehtivust kuni 1992. aasta Põhiseaduse jõustumiseni, kui see on kooskõlas Sinu tahtega. Kristuse, meie Issanda nimel. Aamen.

sass, 2005-08-26 08:47:19

Mina olen siin suhteliselt uus inimene ja sain selle portaali aadressi ühelt oma tuttavalt, kes kõvast kiitis siinseid inimesi.
Näen, et tuttav eksis, sest kõik mis EI MEELDI toimetajale, lihtsalt kustutatakse.
Ka portaali toimetajal peaks olema rohkem töökultuuri ja tolerantsust, eriti siis, kui ta seda teistelt nõuab.
Siin on tõeline sõnalise diktatuuri värk.

sass, 2005-08-26 08:50:49

Siin üks inimene läbustab nädalate viisi portaali oma päranduste jandiga, mis ei haaku absoluutselt teemaga ja kedagi ei huvita.
Seda aga ei kustutata. Miks?
See on KÜSIMUS TOIMETAJALE!!

Maila, 2005-08-26 08:51:24

Mina olen jälle seda portaali toimetades märganud, et mõnel inimesel ei ole mitte midagi muud öelda, kui midagi sapist teiste kirjutajate kohta. Olen veendunud, et selletaolised anonüümsed kommentaarid tuleb kustutada ka tulevikus. Sest sõim on kahjuks nakkushaigus.

Maila, 2005-08-26 08:56:11

sass
Siin üks inimene läbustab nädalate viisi portaali oma päranduste jandiga, mis ei haaku absoluutselt teemaga ja kedagi ei huvita.
Seda aga ei kustutata. Miks?
See on KÜSIMUS TOIMETAJALE!!

Sellele on lihtne vastus. Esiteks ei ole Toomas anonüümne, teiseks kuulub ta selle saidi algatajate, käivitajate ja tegijate ringi. Algusest peale.

toomas, sass, 2005-08-26 08:57:12

Seekordne artikkel on järjekorra olemusest.

Kui mu komme üldse lugesid, siis tuli Sul tähele panna, et rääkisin kahest asjast:

(i) testamentide järjekorrast (1942>1976>1992)
(ii) Eesti Vabariigi põhiseaduste järjekorrast (1938>1992)

Seega mu jutt on teemas.

toomas, 2005-08-26 09:06:41

Eesti Vabariigi Põhiseadused järjekorras:

21. detsember 1920 - jõustus Eesti Vabariigi
esimene Põhiseadus, mis kehtis kuni...

24. jaanuaril 1934 - jõustus Eesti Vabariigi
teine Põhiseadus, mis kehtis kuni...

1. jaanuaril 1938 - jõustus Eesti Vabariigi
kolmas Põhiseadus, mis kehtis kuni...

3. juulil 1992 - jõustus Eesti Vabariigi
neljas Põhiseadus, mis kehtib üha.

sass, 2005-08-26 09:13:30

Ropu sõimu võib muidugist kustutada, kuid kustutatakse ka muud, mis ei sobi toimetaja või mõne tema lähedase mõttekaaslase mõttemaailmaga.
Las igaüks räägib seda, mida ta õigeks peab, peaasi, et see sobib teemasse.
Kas see Toomas võib oma pärandusasju tüütuseni hommikust õhtuni leierdada, sest ta kuulub tegijate ringi, nomenklatuuri?

toomas, sass, 2005-08-26 09:17:46

Ma ajan siin (eelkõige) Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse, mitte (ainult) oma päranduse asja. See puudutab igat Eesti Vabariigi kodanikku.

Pealegi on järjepidevus üks järjekorra (selle artikli teema) ilminguid.

Toomas, 2005-08-26 09:21:21

Järjekord on järjepidevuse jagunemine diskreetsuseks - järjekorras olevateks entiteetideks.

Järjekord ühendab diskreetse üksuse (nt. 1992. aasta Põhiseaduse) pidevasse vektorisse (Eesti Vabariigi Põhiseaduste jadasse 1920>1934>1938>1992>...)

Toomas, 2005-08-26 09:24:15

Eesti Vabariigi 1920. aastal alanud Põhiseadusvektor teisenes 1992. aastal uueks, järjekorras neljandaks uuel kujul vormistatud Põhiseaduseks, mis areneb Põhiseadusliku Korra kujul pidevalt edasi, lähtudes niihästi iseenda kirja pandud sätetest kui ka varem Põhiseadusvektoris toimunust.

sass, 2005-08-26 09:27:50

Toomas leiab ka kokaraamatu retseptide triidis õigustuse oma pärandist jahumisel.

***