Deemoneist lahti

Otsestest ja kaugetest põhjustest

Kannatlikum peatumine veenaks, et just üldised ja elukauged tõed toimivad kõige määravamalt. Aga kannatlikkusest tuleb üldreeglina puudu. Pealegi on vaheastmeid, mille kaudu elukauge pärispõhjus igapäevase tõeluseni jõuab, nõnda palju, et võib kahelda, kas neid ikka tohib ühendada tervikuks. Ja seepärast me usume meelsamini otsest ja üldarusaadavat põhjuslikkust. Ei ole meil vastuväiteid, kui soliidne õpetlane väidab, et Euroopa nõiajahtide põhjustajaks tuleb lugeda Augustinuse kahetsusväärset eksitust: oli ju kirikuisa seisukohal, et inimese hing võib magamise ajal kehast väljuda ja end uue kehalisusega rüütada. Kujutlus libahuntidest olevat niimoodi saanud teoreetilise põhjenduse jne. Kuidas mõjuks, kui keegi väidaks, et nõiajahtide algseimaks ja üldisimaks põhjuseks tuleb pidada kreekaliku mõtlemisviisi järjekindlusetust? Parimal juhul põhjustaks väide homeerilise naerulagina.

Loe edasi kultuurilehest SIRP

 

Ilmar Vene, 2005-06-10

Artiklile on 20 kommentaari. Loe kommentaare »

***