Via.ee

Tanel, 2005-05-03 01:29:41

Mitu hinge inimesel on?

Noh, keskmiselt, laiaslaastus.

vanaisa, 2005-05-03 05:04:16

"Renessansifilosoof Marsilio Ficino pöörab oma “Eluraamatus” tähelepanu värvide valimisele, lõhnadele, ülidele, jalutuspaikadele, kohtadele, kus käia – väga konkreetsetele igapäevastele otsustele, mis kas toetavad või rikuvad hinge."
—————————————-
Seda võib nimetada ka fengshuiks. Budalus nimetab seda positiivsete meeleseisundite loomiseks ja säilitamiseks. Samas püütakse juba olemasolevaid halbu meeleolusid kõrvaldada ja takistada uute tekkimist.

Kõik see hõlmab kujundust, maalikunsti, jalutamist, vestlemist, usku, mõtlust jne .... kõike ilusat ja head.

Meeleoludest sõltub saatus, see, kelleks inimene muutub.

vanaisa, 2005-05-03 05:29:01

Tanel
Pole isegi ühte, on vaid meeleolude jada, meeleseisundite protsess. Tinglikult võib seda ka hingeks nimetada - see on kogum mõtteid, tundeid, meeleolusid, mis kokku moodustab “mina”-tunde.

priit kelder, 2005-05-03 08:04:00

Hea arutlus Raivolt. Ent arvan, et hinge otsida pole vaja, liiatigi selle üle hoolt kanda. Saab ju ilma ka hakkama, eks ju?

Raivo, stiililiselt häirib veidi su artikli ühtlustamatus terminoloogiliselt - kord kreekakeelsed tuletised, sealsamas ka ladinakeelsed.

Andrus, 2005-05-03 08:13:31

On huvitav, et Platonil on sõna “teraapia” seotud jumala teenimisega.

vt veel terapeia

Andrus, 2005-05-03 09:19:10

mida võib inimene anda oma hinge lunahingeks?

keegi küsis kord nii

kas järeldub sellest et hing on keff eneselunastaja ja väheteokas ning et tema eest hoolitsema peab

ja samas oleneb tema päästest justkui ka tulevane uue ihu saamine jms?

nii et cultura animi

kus on kristlus selles jutus? saaks kui ilma temata hinge harida?

ei saa kõike värkki sõna traditsioon alla kokku kuhjata nii antiiki kui keskaega

kas pole see hingeharimine see mida luter nimetas tegudeõiguseks?

see on spekulatiivteadus oma ehedaimal kujul

metavüüsika

elik mõtleme kellegi välja ja asetame ta oma elu keskmesse

et hinge päästa tuleb ikka sellest alustada mida Jeesus hinge all mõtles

teistes religioones mõeldakse muud

nii et ei saa nii sünkretistlikult

hing kui elusloom meie sees jah funktsionaalselt saab ehk nii eristada et hing vaim ihu aga päriselt ei saa elik see päädib skisofreenias

inimene terviklik olend siiski on

ma võin oma ihu hingele ohvriks tuua nagu askeetlikus kristluses

ja uskuda et ma ta nõnna lunastan aga seda pole
luteri järgi vaja

tuleb aint usku ja kristuse teene arvatakse sulle osaks?

mis siis veel
polegi nigu miskit

mott

toomas, Andrus, 2005-05-03 09:44:29

just a comment...

Ma loodan, et Sa panid tähele, et eelmises Erik Arro loos vastasin ma Volbriööl Sinu küsimusele ja kirjutasin viasse ära oma Pirita 60 Loo need aspektid, mida ma senini polnud kirjutanud,

eelkõige “Mälestusväärse Märtsikuu/öö” 1993. aastal ja selle mehhanismi, kuidas inimesed hakkasid (täpselt Sinu ohverdamise teooria kohaselt!) mind pidama Kurjuse kehastajaks.

Olen Sulle tänulik, et minult küsisid ja et seeläbi sain vastata.

toomas, 2005-05-03 09:59:01

Minul on siiani lõpuni arusaamatu, mis on hinge ja vaimu vahe.

Kas hing on individuaalne ja vaim üleüldine?

Kui nii, siis peaks eesmärk ju olema hingest vabanemine, hinge asendamine vaimuga:

I am That.

Andrus, 2005-05-03 10:03:20

jah kõik on selge nüüd

Truman Capotet aint ei ole endiselt

Andrus, 2005-05-03 10:03:45

ma su energiast vähe kohutet sain toomas ausalt öeldes

Andrus, 2005-05-03 10:06:02

hingepäästest räägib jeesus

aga epistlid toovad veel vaimu ligi

eskimodel on nimi kah veel inimese lahutamatu osa

ing on elusloom me sees

kes tuleb ära päästa

läbi eri tehnikate

ihu ohverdamise tema eest

või siis võõra ohvri omaks lugemise (luteri võtmes)

rjr pakub kultiveerimist

ja randaalimist

toomas, 2005-05-03 10:19:46

See energia tuli kanaliseerida, sest seda oli kogund sisse kümme aastat.

Kümme aastat eneseväljendamatust.

Aga ega kõik veel sugugi väljas must pole.

Küll tuleb veel uusi Volbriöösi.

toomas, 2005-05-03 10:21:25

Jah, eelkõige häbi enda ja ema pärast.

Kui sellest armukadedusest Memme pärast rääkisin, ütlen ka selle välja.

Andrus, 2005-05-03 10:23:45

"Enesekoloniseerimine tähendab protsessi, mille kaudu autoriteetne kiht koloniseeritavaid võtab ise ja vabatahtlikult omaks kolonisaatorite väärtused, kombed, kultuurimudelid jms ning asub neile toetudes muutma oma kultuuri kolonisaatorite kultuuri sarnaseks."

meis - kes meid meis koloniseerib

kas hing vaim või mõlemad?

toomas, 2005-05-03 10:30:03

meis koloniseerib meid ugrisid indoeuroopa Kurjus, indoeuroopa KOTT-KOTT-KOTT

rjr, Andrus, 2005-05-03 10:30:22

Hea Andrus

Paraku eksid seekord.

Kristluses saab inimene Jumala poole pöördudes ja Jeesuse isiklikuks päästjaks võttes vaimse uussünni temasse tuleb Jumalik elu “Zoe”, mis on hinge päästmise alguseks.

Hinge päästmine on aga protsess, milles on hingehooldusel suur osa nii nagu Jakoobus ütleb:

“Seepärast heitke ära kõik rüvedus ja viimnegi paha ning võtke tasase meelega vastu Sõna, mis tesisse istutati ja võib teie hinged päästa.”

Just Sõna kultiveerimine hinges ehk hingeaia harimine on see MIS VÕIB HINGE PÄÄSTA - siis ei saa UT-d kuidagi teistmoodi mõista

toomas, 2005-05-03 10:32:09

ameerika-indoeuroopa KOTT-KOTT-KOTT Hollywoodi filmi “Must Kana Mara” poolt ameerikasse siirduva meilt kogutud piletiraha kujul

toomas, 2005-05-03 10:34:37

...mis siis investeeritakse meile tagasi “Saturday’s Suni” kinoteatri ehitamiseks Vastse-Kuustesse

Andrus, 2005-05-03 10:35:10

ei eksi vaat

Luteril ei tule miskit ta sisse

on vaid imputeerutus ehk osaksarvatus imutatio

sina kombineerid siin katoliiklikus usk/teod võtmes

mina puht luterlust esindan

Andrus, 2005-05-03 10:35:26

oops imputatio