Via.ee

33338, 2005-06-17 20:04:42

Tommike, mujdu suga nxus aga mitte selle nn TEKLARAT"IIVSE sättä ületähtsustamisega. riikkidevahelise xjjgusega on lood nii et TUNNETE väärttus on 0, maksavad ajnult LOOGILISED sättäd.
mis tahes ebamäärasust vxjjb aga txlgendada nagu ettke otsustajatele sobivam.

33338, 2005-06-17 20:13:34

kallis isand Kohuke,
igal asjal siin räpases máaillmas on tejsega minngi side. kujj ej jaga sillm, kxrrv ega aju, akkab kxjkk sellguma ajjglas. vxj teattud kuuris. kust tee ajnult selsimes Peettrusejúurdeviib.
kujd pisut kxrvalepöörates käjjs mu kolbakast läbi mxtteleekk et se sinu kallis tumadajumekesega tuttavake vxjjs ólla vabalt rahhvasaadik vennasvabariigist Slov"akkiast, kelle s'äälnä nukuvalitsus síia saastakateohhvritesekka selgitustööd saattis tegema.
kena txdeda et sa sellest annetuskampáaniast nii kerrgelt p'ääsäsid. saad ehk oma lennukates mxtetes péagi Terra Vemin"aarumitväjsata. seda ni mxnusa podina kuj ka padade pánnide kolinasaattel.

toomas, 2005-06-17 20:14:30

Jajah. Ka deklaratsioonid on muidugi olulised. Hea, kui needki on.

DiaTheo, 2005-06-17 20:46:18

ükks illmsellge viga on küll tehtud ka seniste klikkidepooltt. see on paljulärmatud Eesti vabariigi TAASkehtestamine. iva selles, et te juure polld mejjl midagi kattkend, nii ej saand ka midagi riikklikult taasstada

Ilusad muinasjutud on mõned silmeette endale manand:-(

Havi soovil ja Numbrimehe käsul on ka Jalta 45 (juba seal ei käsitletud kolme Balti riiki enam iseseisvate riikidena:-() ja Helsingi 77 (Euroopa piirid on tänased, s.o. 1977. a. piirid!!!!) olematuks muudetud! Sest need satuvad vastuollu EW Põhiseadusega, seepärast wä?

Meremehest Numbrimees võiks meenutada, mis riigi passiga ta Eesti kodanikuna maailmamerd ümbritsevaid riike väisas!

Ära ei tüüta ka need muinasjutud juba? Muu maailm aevastab meie põhiseadustele, järjepidevusele, millele tahes. Peaasi, et me venelastega ei kakleks ja sellega nende firmadele ligipääsu vene turule ei ohustaks - see on ainus kriteerium meie hindamiseks, välismaailma poolt vaadatuna!

33338, 2005-06-17 21:07:14

majandusliku innanguga olen kahhtlematta nxus. kujd ära pane ühhte patta muud MÀAILLMA ja karrme §§. viimasejd tulab aga osata kasutada. lähhtudes oma nina°alusest ja pohhuìsmist ej saavuta kéegi midagi.
mina sxjdin merrd AJNULT kehhtiva passiga, kujvalmaal éelmiselaasstal juba kehhtiva liiduvabariigi passiga. kunagine kallis kremml múlle kuj VRAG"UU NARÒODA punast pássi ejj usaldand ning jala sajjn esimestkorrda rajataga maha alles 11.5 aasstat tagasi. küll xnnestus mul mxned rejsiteha tavalise rohelise passiga kuj PES SAHHÒODA V INASTR"ANNXJ PORTT. siis xnneks vajalikud selsimehed tajppasid kellega tegemist ning múlle osutatti seda au et minnd lülitatti tumedásse nimekirrja märkkäga NIVXJESTN"OJJ.
aga kuu ajapärast lähän taas. küll mitte mxnnda vennasvabariikki aga ilma näpujällgi anndmatta küll.

DiaTheo, 2005-06-17 21:42:04

Mille juurde see pohhuism käia võiks, sellest ma aru ei saa.

Aga et mina mitte oma ninaalusest ei räägi, vaid muu maailma suhtumisest (õigemini mittesuhtumisest)meie järjepidevusse etc., see jäi sul kuidagi nagu märkamata.

Ma tuletan sulle veelkord meelde - juba veebruaris 45, Krimmi konverentsil, mis võeti kokku Jalta leppena, tunnistasid nii Churchill kui Roosvelt Eestit NL osana!!!!!!!!!!!!!!!!

Ja ometi varjus meie eksiilvalitsus nende meeste poolt juhitavates riikides! Ei olnud Stalinil selleks vaja rakendada mingeid jurisprudentsi rafinesse, et USA´d ja Inglismaad Eesti olematuses veenda!

Ja edasi kulges asi nii, nagu ta kulges. Kulmineerudes 1977. aasta Helsingi Hartaga.

Seda väljastpoolt vaadatuna.

Seestpoolt võime me nüansikesi taga ajada, aga kelle jaoks???? Keda see huvitab? Kes või mis on see instants, kellele me meie järjepidevust tõestame?

Ja kui sel nii hiiglamasuurt tähtsust pole, siis saab hea tahte korral, natukenegi pragmaatik olles, ka Tartu rahulepingu mainimist Põhiseaduses käsitleda kui kokkuvõtlikku teatud piirilõigu kulgemise kirjena, ei enamana!

Vbndst!, 2005-06-17 21:49:30

Sattusin austet Roosevelt´i Nubrimehe kombel sõimama:-))

33338, 2005-06-17 21:51:50

kuj räägid Jaltast, ära unusta et salalepped, p'äälägi piiratud ringiomad, pole kellelgi XJJGUSLIKULT kehhtivad. et máaillma on jagatud ning jagatakkse ka edaspidi, on juba tejneasi. ja seda saame juba mejje muutta. kinndlassti aga mitte oma alandlikkusega iga okupandi ninaees pöherdades ja tarkka polìitikateeseldes.

toomas, 2005-06-17 21:54:57

DiaTheo:
Seestpoolt võime me nüansikesi taga ajada, aga kelle jaoks???? Keda see huvitab? Kes või mis on see instants, kellele me meie järjepidevust tõestame?

Eks vist kõigile, kes küsivad, miks meil on nii palju hallipassimehi.

Dia Theole, 2005-06-17 22:23:02

...on neorobios üks tilluke sõnum. Vbndst teema katkestamise pärast.

DiaTheo, 2005-06-17 23:00:38

Keegi hindab minu aikjuud kõvasti üle:-))

DiaTheo, 2005-06-17 23:29:33

kuj räägid Jaltast, ära unusta et salalepped, p'äälägi piiratud ringiomad, pole kellelgi XJJGUSLIKULT kehhtivad.

Aga sa tuleta seda mitte minule meelde, vaid maailmale. Sellele maailmale, kes meid silma pilgutamata Venemaa kaissu jättis ja 50 aastat meiega kui Venemaa osaga suhtles! Ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks nad veel 50 ja veel 50 ja veel 50 aastat poleks valmis olnud seda tegema! Vaat niiiiiiiiiiiiii salajane oli see lepe, niiiiiiiiiii XJJGUSLIKULT mittekehtiv oli see “sala”tehing.

Võib ju heietada keerulisi ja tarku ja meeliköitvaid mõtteid kõikvõimalike õiguslike konstruktsioonide üle, aga paraku loeb vaid see, mis elus toimib.

Kui vennaliku taasühinemise asemel oleksimegi jäänud kahte leeri kõlkuma, poleks mingi rahvusvaheline kohus tüli lahendanud - meie Põhiseadust sõna sõna järel tsiteerides. Meil oleks lastud omavahelises võitluses verest tühjaks joosta, ja kui siis üks pool teisest kauem oleks elanud, siis see olekski tunnistatud meie riigi “järjehoidjaks”. Aga ka seda alles pärast seda, kui see järelejäänud osa kõigepealt ise ennast EV õigusjärglaseks oleks tunnistanud.

Kõik need tänased sõnamängud on aga lasteaia mäng, bullshit, sõnapask, eestikeeli.

uuk, 2005-06-18 02:42:52

Kuule Arvu, mulle “elu”kauge inimesena näib see kõik ju süsteemisiseselt õigena, aga ilusa idealismi maiguga.
Mitte ses mõttes, et lootus Rassijaga tingimisse oleks kuidagi naiivne. Ei ole. Ka sääsk võib elevanti liigutada, õigel ajal valest kohast tsurgates. Ja seda ta peabki tegema.
Kuid see, mis ikka ja jälle üllatab, on mõnede vankumatu usk mingitesse rahvusvahelistesse lepetesse, riikidevahelisse õigusse ja muusse konventsionaalsesse kraami, olgu või põhiseadusse endasse. Justkui see oleks mingi “asi iseeneses”, absoluutne ning staatiline tegelikkus, millest kõik edasine lähtub ja sõltub.
Nii näib ka lootus Tartu Rahule kui järjepidevuse tagajale tiba saepuisena. SUURED mängivad ju nn õigete reeglite järgi vaid siis, kui see neile sobib. Kulunud teemana nt INIMÕIGUSED, mille nimel kõik viimase aja kurjemad “tõde ja õigust” kaitsvad teod korda saadetud.
Nii näib, et Tartu Rahu on vaja eelkõige eestlasil endil, riiklust rajava müüdina, russide üle saavutet suurejoonelise ja “võrdse” võidu tulemusena jne., jnt.
Sest meie “igikestva” iseseisvuse tunnustus teiste poolt, sõltub küll kõigest muust kui x-rahust või y-lepingust.
Pealegi - rahu mõistmine sõja puudumisena laseb end mõista kui tühipaljast erandit keset SÕDA, kui loomuldast asjade seisu.

M. Kohk, 2005-06-18 10:11:33

aga kuu ajapärast lähän taas. küll mitte mxnnda vennasvabariikki aga ilma näpujällgi anndmatta küll.

Siis sa küll ei lähä üle Suure Lombi:-)
Pea see aeg ei tule, kus igamehel ja -naisel ka sõrmejälg või silma vikerkesta jäljend passis on.

Terra veminaarumis pole sel aastal käinud, kuigi eilseks oli kutse tuttavalt kaptenilt, et tulgu Kohk nende masinaruumi üht kangi tõmbama (kedagi asendamma), siis saavat liikuma hakata sinnapoole...
Aga Kohk leiab sada põhjust, et ära öelda.
Neist esimene muidugi, et pole selles laevas varem olnud ega viitsi ju piki torusid pajoolide alla vaadata, kui midagi juhtub- reisijad ju pardal!
Kohk on lausa uhke oma laiskuse üle.
Pealegi kavandab Kohk hoopis suuremaid ekspeditsioone oma nn Ural-1 abil.
Ja ehk suve teises pooles midagi realiseerubki-
tuttav kapten valib juba laeva välja.
See aga on veits raskem kui auto valimine:-)

(Kuid pssstttt!- Kohk pole sel teemal midagi öelnud).
Jaah, Kohk võiks ju isegi üle ukse Numbrimehele käe ulatada, astub ta ju nüüd iga päev läbi VTA Lume tn värava sadama territooriumile, kuid sinu skiso istub kindlasti Valges tänavas uhkete reisiterminaalide manu.
Puhkuste aeg algab ja kirjuta Numberman meile oma reisijuttu, kui kuskilt Mongooliast või Tuneesiast naased.

33338, 2005-06-18 10:34:05

Mong"oolia lükkasin edasi, plekivabrik ennustas tagasijxúdes täjjälikku núlli.
siis oli kavas teha tiiruke Súomi järrvädevahel aga ka see jäjj ära. líiga vähä uvitunujd.
järrgmine löökk tuli Rom`xxniast. taas álla poole pussilobudiku koos ja otsus sellge.
vähämalt 3 nädalapärast on lennuk sóojades ürppides uvilisi täjjs et ka 'öösel päjkästkaéda. kahjuks on nende téadmine paljuski púudulik ning leppituleb vajd videvikuga. aga séegi parem kui 12 tunndi kxrvetusi Vahemereääräs vxj kanàarilinndudekandis.
ega vel Rom`xxniatki ole mahakannd, lejttsin veel öhe, kes kulttsel sügisel kavandab mínna lanngevajd lehhtivaattama.
níipaljuke sis rejjsidest.
jahh, Susipääl käjsin iljuti ka mina, ikka selleks et üpata mxneks tunniks ülevaattama Kaljuste majaehitust, kiriku°uuendamist ja vaadet Virbi tornist. isegi üllatuslikult elav liikkumineoli ehhki raudruunake tukkus väga sügavalt.

Hele, 2005-06-18 16:46:47

33338, pole seal Vahemere ääres nii hull miskit,
päris ilus on, kui kohalike eeskujul keskpäev maha magada ja seejärel poole ööni elu nautida

33338, 2005-06-18 17:03:34

ma kogun käjmata pajkku. peab m'ööduma mitu aasstat et taas samasse kohhta suundvxtta.
aga 29.03.06.'ks tuleb tahes tahhtmatta Antàljassesxjtta vxj lennata. sest päjkä lähäb 4'ks minutiks lóoja. lähi aasstakümmnetel tejsst sarnast vxjmalust enam ej tule. soovitan akata pappi ja plekkikorrjama.

Hele, 2005-06-18 17:26:35

päikesevarjutus?

33338, 2005-06-18 17:50:16

jusst nii. allgusesaab Nig"eeriast, tuleb üle Katàafi ja iljem lähäb üle Kaukasuse ja pxhja Kasspia Embasse, sääl akkab juba kaduma. kxjge xjjgem kohht on Manavgat, Alànjast pisut idapóole.
juba éelmisel aasstal akati otèllodes kohhti kínnipanema.