Via.ee

DiaTheo, 2005-06-17 10:37:41

Kas see sisukas arutelu kusagil eesti keeles ka on avaldatud?

Sisu poole pealt paljuski nõus, aga vormi poole pealt ...

... kummaline see Numbrimehe loogika ikke küll.

Teised kohustab ta Põhiseaduse interpreteerimisel “igat meetrit” täpselt järgima, endale jätab aga õiguse meile püha Põhiseadust mingiks pudikeelseks karrikatuuriks tsiteerida:

§122: Eesti majjsmapiir on määratud 1920. aassta 2. véebruari Tarttu rahulepinguga ja tejste riikkidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere ja xhupiir määratakkse riikkidevaheliste lepetealusel.
Eesti riigipíiremuuttvate lepingute jxusstamiseks on nxuttav riigikogu kóossejsu kahekolmandikuline äältäenamus.

Elik ... igaüks meist pudistab seda va keelt omamoodi, sest pole lugu. Aga Põhiseadust tsiteerides ... võiks hetkeks oma veidrustest ikke üle olla.

DiaTheo, 2005-06-17 11:02:14

Minu arust tuleb seda “on määratud ... Tartu rahulepinguga” trakteerida kui “on määratud ... Tartu rahulepingus toodud piirikirjeldusega” - sest seda just ometi see pügal Põhiseaduses tähendama oli kutsutud!

Tartu rahuleping pole seesinatsena Põhiseaduse suhtes midagi rohkemat, kui mistahes teine Põhiseaduse kohaselt meie piiride kulgemist sätestav rahvusvaheline lepe.

33338, 2005-06-17 11:02:24

mis sa minukallal närid kuj 101 toomppäjsst tegelast oma jura°ajavad ja pxhis'ääduse ooppis täjssülitavad.

33338, 2005-06-17 11:14:01

Tarttu rahuleping m'äärab piiri ära SIITT SÍIANI, kujd TERVIKUNA. ej saa enam tervikule viidata kuj sa selle äramuudad.
täjjästi lahus tuleb aga vaadata Tarttu RAHU ja RAHULEPINGUT oma sätetega. rahu Eesti ja Rassìiavahel ej saa muutta kéegi, ka Puutin mitte. seda ej tee olematuks ka mis tahes viisil tunnustamine vxj mittetunnustamine. sellega vormistatti sxjategevuse lxpetamine toll ajal ning see onn ajalóoliselt v'ääramatu.
tejnelugu on selle sätätega nagu anttudjuhul selle pxhjalmääratud piiriga. ON MÄÄRATUD pole sisuliselt MINEVIKUaeg (sellevasstu ekksis näjttäks oma avaldises isesejjsvuspartejj), vajd OLEVIK!!! se on mejje keelenohikute viga et nad ej suuda eristada lihhtolevikku (olen) liittolevikust ehk täjjsolevikust (olen olld (ning olen ka edasi!)) nagu ka lihhtminevikku (olin) liittminevikust ehk täjjsminevikust (olin olld (aga enam pole!)).
viga on sama nagu vonèetika ja vonol"oogia mxjstetega. ükks käsitleb vorrmi, tejne sisu. mejje sisu on minevikus tojjmunu seottus olevikuga. kujd se olevikus kesstev ej tähända et ta tulevikus ej vxjkks muuttuda. sellepärast on vxjmalik ka Tarttu rahulepinguga määratud píiri muutta, kujd juba ning AJNULT selle rahulepingu väliselt! mis tähändapki seda et Tarttu rahu viide tuleb §122'st välljavisata. mujdu ej vasstaks se uus leping pxhis'äädusele. pxhis'äädusésse vigast ning mittevasstavat sätät aga jätta ej tohi.
seda mujdugi xjjguslikult. sest tegelikult ejj uvita ühhtki riigikogulast, Arnoldit ega xjjguskanttslerit, kas kéegi pxhis'äädust järrgib vxj mitte. mujdugi kuj se nejjle ja klikile kasulikonn.

DiaTheo, 2005-06-17 11:21:20

Oma häbiks pean tunnistama, et pole seda dispuuti ei Toompeal ega mujal üldse jälginud. Ka pole mul selles küsimuses mingit oma seisukohta, kuivõrd pole teemaga kursis.

Kõik, mis kirjutin, kirjutin sinu sisukast artiklist lähtudes.

DiaTheo, 2005-06-17 11:27:40

Tarttu rahuleping m'äärab piiri ära SIITT SÍIANI, kujd TERVIKUNA. ej saa enam tervikule viidata kuj sa selle äramuudad.

Tartu rahulepingule viidates on Põhiseaduses ära toodud EV piirikirjeldus teatud konkreetses osas, ei muud. Piiride muutumisel tuleb võtta ette konkreetne kirjeldus Tartu rahulepingust, ja seda kirjeldust muuta.

33338, 2005-06-17 12:05:45

selles asi onngi et TEATTUD osas. sest Eestil on majjsmapiir ka Lattviaga. ning Rassìiaga muud lepingut pole. nii pole Tarttu rahujärrgnä piir ka minngi osa Eesti Rassìia piirist, vajd ajnus ning tervik. Lattviaga pole sel Tarttu rahulepingul minngit seosst.

DiaTheo, 2005-06-17 13:19:05

selles asi onngi et TEATTUD osas

Mitte “teatud osas”, vaid teatud konkreetses osas.

Lätiga pole sel tekstil tõepoolest mingit pistmist - miks sa seda eraldi ära mainid?

Vaatle tervikuna EV riigipiiri, ja kohe osutub Tartu rahulepinguga haaratud piirilõik ei muuks, kui teatud konkreetseks osaks.

DiaTheo, 2005-06-17 13:27:02

Kui meie Põhiseadus algaks sõnadega

“EV riiklus on määratud Tartu rahulepinguga”

vaat siis oleksime küll lõhkise küna ees. Aga õnneks viidatakse meie Põhiseaduses vaid seoses piirikirjega Tartu rahulepingule. Elik piirikirjelduse ümberkirjutamise asemel on viidatud selle kirjelduse algallikale.

Põhiseaduse seisukohast on Tartu rahuleping vaid viis piiri kirjeldada, ei muud!!!

Tartu rahulepingu asemel oleks võidud Põhiseadusse lihtsalt piirikirje selles teatud konkreetses osas ümber kirjutada ja mitte miskit poleks sellest kellegi jaoks muutunud. Eriti mitte, mis puudutab meie õigust tänasele järjepidevusele.

33338, 2005-06-17 14:26:38

osskad üsna segaselt selgitada, vist ka ise enndale.
pxhis'ääduses EJ VIIDATA, vajd piir ON MÄÄRATUD Tarttu rahulepingus esitatud kujul. ja kuj seda MÄÄRATUST muutta kassvxj meettriga, sis se 85 aasstat tagasi tehtud määratus enam ej kehhtiks. kehhtima°akkaks UUS määratus, samuti anttud kúupääva sejsuga ning vxjmalusega seda tulevikus muutta. vajd selle vahega, et siis on se ajati VABALT muudetav (nö JOOKKSEV) piirileping, nagu mejje tejsetki xjjgusürikud, mitte aga kinndel OMAETTE ÖHEKORRDNE terviklik ürik.
korrdan veel et mitte Tarttu rahuleping ole see, mis takistab piirimuuttmist, vajd mejje kuradi pxhis'äädus oma sxnastusega. poleks sääl §122’s Tarttu rahulepingut, oleks kxjkk ülimalt lihhtne - rahhval poleks oma eluala m'ääramisel minngit sxnaxjjgust, seda teekks klikk, kel rahhvast suuremad xjjgused. ja se kuradi Pettserimaa oleks juba ammu Peltsebulileparseldatud.

33338, 2005-06-17 14:28:49

seda VIIDETEjama jaúravad praégu ni jussid kuj ka tunned. et lo.ll aga ahne rahvas ärapetta.
aga vajaoleks pxhis'äädust TÄJTTA!

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-17 15:24:05

...aga vajaoleks pxhis'äädust TÄJTTA!

Jah.

Kui esmaspäeval nn “piirilepingud” ratifitseeritakse...eks siis tuleb kohut käima hakata, sest esmapilgul muud lahendust ei paista.

33338, 2005-06-17 15:38:02

miss mejjl viga, mejjl asjalik aritud prokurör omastkäässt vxtta.
aga äki on mejje ühine asi samaloottusetu kuj multimiljonäri asi ning seda lihhtsalt ette ej vxetta?

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-17 16:32:25

Hää Nunbrimees, Su kurbusega looritatud iroonia on antud hetkel küll kohatu.

Veidigi rõõmsamat meelt Sulle soovides!

Olev:)))

toomas, Numbrimees, 2005-06-17 18:46:23

Ma arvan, et niikaua, kui ei tunnistata, et enne praegust, 1992. aasta “neljandat” Põhiseadust kehtis (muuhulgas näiteks perioodil 1991. aasta sügis kuni 1992. aasta suvi) riigis eelmine, 1938. aasta “kolmas” Põhiseadus, on selline probleemipüstitus deklaratiivne: niikuinii riiklikku järjepidevust pole ja sama hästi kui Tartu Rahu piirist võiks Eesti NSV piiri asemel rääkida kasvõi Vabadussõjatandri idapiirist.

Omandireform (mis nii 1938. aasta kui ka 1992. aasta Põhiseaduse omandipuutumatuse sätte tõttu oleks põhiseaduslikult võimatu) toetub “Eesti Valitsemise Ajutise Korra Seadusele” 1990. aasta kevadest, mille kohaselt kõik Eesti NSV seadused kehtivad seadusandluse alusena. Selle loogika järgi kehtib täpselt samuti ka Eesti NSV ja VNFSV vaheline piir kui Eesti Vabariigi idapiir. Paraku.

toomas, 2005-06-17 18:48:34

Ja selle loogika järgi peaksid ka kõik Eesti NSV kodanikud saama Eesti Vabariigi kodakondsuse, muideks.

33338, 2005-06-17 19:33:11

Toomas,
ülttse ejj ejtta et se kari tänavalt riisutujd on tejjnd ränkki vigu. kujd ka nemad ej saa muutta énne nejjdolld ajalugu.
riikklikust järjäpidevusesträäkkides ära unusta et RIIKKLIK ja VXJJMURITE järjäpidevus on kakks ise assja. nii ej saa isesejjsvust vxjj xjjgust isesejjsvusele níisama lihhtsalt ävitada. samas vxjvad käpardid pxhis'äädusekoosstajad teha näpuka ega nää ette ülttse mussta juhhtu ning vajalike ametnike kaóga pole s'ääduslik vxjmujättkamine enam vxjmalik. nii oli ka 1938.a' pxhis'äädusega ning on ka praégusega. kujuta vajd ette et Lihtenstajni vääd vallutavad Eesti (NSV) ja kxrvaldavad mejje “armastatud” juhid. milline s'ääduslik vxjmujättk onn ülttse vxjmalik? mitte minngi! tuleb alustada taas nullist. kujd see ej kaotta mejje xjjgust ólla isesejjsev riikk, ka jättkuvalt.
ükks illmsellge viga on küll tehtud ka seniste klikkidepooltt. see on paljulärmatud Eesti vabariigi TAASkehtestamine. iva selles, et te juure polld mejjl midagi kattkend, nii ej saand ka midagi riikklikult taasstada. sajj ajnult te vakto sejsundit JÄTKATA. mikks taólisi prohmakajtehakse, vxta kurat kínni. kass on kolbakas kxva vxjj aju pehme, vxj nxúkogude aridus lahja.

toomas, 2005-06-17 19:49:39

pxhis'äädusekoosstajad teha näpuka ega nää ette ülttse mussta juhhtu ning vajalike ametnike kaóga pole s'ääduslik vxjmujättkamine enam vxjmalik. nii oli ka 1938.a' pxhis'äädusega ning on ka praégusega.

Riigi jätkumine võib toimuda ju ka lihtsalt läbi kodanikkonna. Mul ei ole praegu ei 1938. ega 1992. aasta Põhiseadust ees, aga praegu on ju meil kui riigi kodanikel ühe paragrahvi näol olemas “õigus osutada omaalgatuslikku vastupanu põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, kui muid vahendeid ei leidu” või kuidas see oli, aga 1938. aasta Põhiseaduse üks esimesi paragrahve oli lausa umbes et “Eesti Vabariigi kodaniku ülim kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale, sellest kohusest võrsuvad kodaniku õigused”.

Nii võib öelda, et 1940. aasta sündmustes 1938. aasta Põhiseadus jäi edasi kehtima just selle paragrahvi edasikehtimise tulemusel.

M. Kohk, 2005-06-17 19:54:11

Jaah, rääkige mida tahate, aga isand Kohk ei hooli teemast ega millestki, tema räägib vaid oma joru...

Väljus Kohk täna oma lemmiksäästukast, kui juba uksel peatas teda nooruke naisolevus.
Vabandas too viisakalt vene keeles ja küsis, kas on hetk aega.
No oli, sest nii noorte jaoks on Kohkil ikka aega.
Küllap Ädala tänava mormoonitar, arvas isend Kohk, sest hiljaaegu silmas ta bussis esimesi naismisjonäre-mormoonitare, siiani oli ta vaid mehi kohanud, ka oma ukse taga!
Aga ei, tutvustas too naismüügimees end leedulannana, kes kohe-kohe kodumaale peab pöörduma!
Kuid juhuslikult olevat tal palju kaupa järele jäänud, mille tahtvat tasuta ära jagada siinsete elanike rõõmuks, sest milleks maksta tolliametnikele piiril või siis lasta liigne konfiskeerida?!
Mõistagi hakkas Kohki vana Ural-1 kõrvade vahel raginal tööle,sest pakkuine oli kummaline.
Ja “leedulanna” oli na tõmmuvõitu.
Et mitte öelda, lausa Induse ja Gangese vahelise ala muinaselanikke meenutav.
No milles küll point elik püänt, mõtles ta lõbustatult, kas kavatseb mind ära hüpnotiseerida?
Või mis muudaks lahkeks vana ihnuskoi Kohki?

Noorik vedas Kohki veidi kõrvale sõiduauto lähedale, tõmbas kilekotist pakikese jeansitaoliste pükstega, veel pakikese mingi sviitriga, toppis talle sülle ja lõõritas muudkui, et tasuta ja tasuta...
Vaene Kohk oli hädas, sest ta küll ei soovinud asju, kuid samas... tasuta ju oleks võinud maal aiatöödel ükskõik mida üll panna?
Ja uued asjad näisid olevat, vähemasti oli nii pakitud!
Aga mis number teie proual on, võtke ka talle see riietusese, ah võtke juba terve kotitäis (paistis neli asja).
Oli palav, kella poole viie paiku...
Hädaga haaras Kohk oma kotist väga hea jäätise, shokolaadiglasuuriga ning trühvlitega jne ning pakkus näitsikule- lahkusest ja aja võitmiseks.

Vaat nüüd toimus sündmustes ootamatu pööre!
Resoluutselt lükati Kohki lahkus tagasi, sööge ise oma jäätised.
Me anname teile need riided tasuta, kuid teie aitate meil lihtsalt muretseda veidi bensiini kojusõiduks!

Kohk asetas oma käes olevad riidepakikesed näitsiku sülle, ja teatas karmilt, et ta ei soovi neid tasuta asju, pealegi polevat tal raha!
(Siin muidugi ei luisanud, sest tema tasub kaardiga ning sadakond krooni taskuraha pole ju raha!)
Või on?

Kogu (tasuta) armastus oli lõppenud!
Kohk lahkus kiirel sammul, ja kui ta veidi aja pärast pilgu tagasi heitis, oli mustlanna juba uue “abivajaja” välja valinud, kellegi vanema härrasmehe.

Kodus aga Penelope naeris ja teatas, et tallegi olevat kunagi nn “ungarlased” sama strateegiat kasutanud.

Noojaah, aga mis seos on sellel Numbrimehe looga?
Vaat sellele jäigi Kohk mõtlema.

toomas, 2005-06-17 19:54:15

ükks illmsellge viga on küll tehtud ka seniste klikkidepooltt. see on paljulärmatud Eesti vabariigi TAASkehtestamine. iva selles, et te juure polld mejjl midagi kattkend, nii ej saand ka midagi riikklikult taasstada. sajj ajnult te vakto sejsundit JÄTKATA.

Täpselt nii, nõus kogu täiega!

mikks taólisi prohmakajtehakse, vxta kurat kínni. kass on kolbakas kxva vxjj aju pehme, vxj nxúkogude aridus lahja.

No eks ikka selleks, et ühest küljest ei peaks omandipuutumatuse rikkumist tunnistama (s.t. et võiks läbi viia omandireformi), aga samas ikkagi kõigile venelastele mitte kodakondsust anda <i>mach mich ein bisschen schwanger"-põhimõttel.

S.t. ma arvan, et see taaskehtestamise ideoloogia oli hoolikalt läbi kaalutud. Kui ma omandireformi õiguslikku lähtealust uurisin, oli see väga selgelt näha.