anastamise xjgustamine sünnitab úusi anastamisi

Eesti-Rassìia piiriga (piirilepingu nimeall) sahkerdamine on txstatand parajalt palju pooltt ja vasstu küsimusi, arutlusi ja txesstuskattsejd. piiri kóomaletxmmbamise algatajad ja póoldajad palkkavad kuulekajd xjjgusametnikke seda okupandilepakutavat alttkämakksu xjgustama vxjj otsivad laesst ise rahhvale vasstuvxettavat sobivat sxnastust. Petserimaal ja Narva jxétagaelavate rússidega ähvardamisest rääkkimatta. okupatsjòoni ja anneksjòoni xjgustamise vastased kas protèstivad üksi vxjj ulgi, mxnel xnnestub isegi üleskuttsega ajalehhtedes tasakaalustatuse linnuke äratéeni. kuna peattselt oottavad ees valimised vabanevatele vxjmukohhtadele ning nendegakáasnevatele rahvalüppsmisóobadele, on vastalistesekka püüd end ajutiselt poettada ka kogu praéguse jama sünnitajad. sest txessti, poleks tollasele Kadrioru ajutisele valitsejale kuulekajd láare-lujkki-kelamejd-vellistejd-vahhtrejd-lukasejd olld, poleks ehk praégu ka riikkidevahelise kuriteo xjgustamiskatset. ja kujj siisski (sest ka reetturiteseas asendamatujd pole), sis kinndlassti tejsel kujul ja tejse pähämääritava txénäósusega.
níipalju tunndelisest vormilisest küljest. tunnduvalt rohhkem väärib aga tähälepanu tojjmuva loogilisxjjguslik sisuline kü.llg. et mitte pikalt akata juba illmunut ümmberjutustama, píirdun pxhiliste sejsukohhtade°esitamisega.

pooltt ja vasstu

kuna pxhis’ääduses on níivxrd tülikas § nagu 122, sis suurimaks kakkluskondiks on kummalegi poolele mujdugi Tarttu rahu oma majjsmapiiriga. vxjmutsev reetturkond kuulutab lausa kurdistavalt, et Tarttu rahuleping oli, onn ja jääb, seda ej saavat ajaloosst kujdagi kustutada, ning et Eesti vabariikki se ejj ohusta. et lollitada ka Tarttu rahujärkksäle piirileviittajajd, tuli praégune just\"iittsminister(!) isand Lanng vällja koguni sellise pxhimxtteliselt samase luuluga, et Tarttu rahuga määratud piiriga on kxjkk korras juba siis, kuj ka meetter ühhtelanngeb. selle mxtte olevat vällja°aúdund juba éelmine xjjguskanttsler EerikJuhan Trúuväli. nüüd aga olevat ühhtelanngevat majjsmapíiri koguni ligi 17 kiltti! mis sesst, et piki Tsutskòoje ooserot. millega mejjd mejjle mejje igapäävast lejjba°anndvad jumala°asemikud uuest kremmlist Pr’üsselist ähvardavad, ojttakse avalikkuse°eesst oolega saladuses.
vastulaúsejd onn esitatud (vxj läbi tojmetajate ajudesladestund tsensùurilastud) märgatavalt vähäm. üks asjalikumajd kattsejd oli TRViitsolt, kess vxjjmuritele ohhtlikult näris sidesxna ja ja tejste riikkidevaheliste piirilepingutekallal. ent ekksis ka tema, amsates álla EJTruuvälja ja RLangi pettesööda, et Tarttu rahumääratut järrgitaks, kuj piirileping säjlitaks minngi osa Tarttu rahujärkksäst majjsmapiirist. viimases aga selle ükkstejsest m’öödarääkkimise iva pejttupki. olgu sis järrgnäv selle selgituseks ning muu täjjänduseks.

pxhis’äädusest

vxtame véelkord ette pxhis’ääduse §122: Eesti majjsmapiir on määratud 1920. aassta 2. véebruari Tarttu rahulepinguga ja tejste riikkidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere ja xhupiir määratakkse riikkidevaheliste lepetealusel.
Eesti riigipíiremuuttvate lepingute jxusstamiseks on nxuttav riigikogu kóossejsu kahekolmandikuline äältäenamus.

jutt onn öhestküljest majjsmaapiirist ja eraldi mere ja xhupiirist, tejsestküljest aga Tarttu rahulepingugamääratust ja eraldi tejstest riikkidevahelistest piirilepingutest. ide\"aaljuhul annab 2 risstuvat tinngimust 4 erinevat vxjmalust, anttudjuhul jääb sellest vajaka. välljajääb mere ja xhupiir, mille m’ääramiseks on küll esitatud alus, ent vabaksjäättud aeg.
tejnelugu on majjsmapiiriga. Eestil on majjsmapiir ajnult 2 riigiga: Rassìia ja Lattviaga. Tarttu rahulepinguga määrati piir ajnult Rassìiaga, Lattviapiir jäj \"tejste riikkidevaheliste piirilepingute\"ooleks. Tarttu rahuleping ise ej välista küll ka tejjsi piirilepinguid Rassìiaga, kujjd - rahulepingu väliselt! ehk tejsisxnu: Tarttu rahulepinguga määratud piir peab j’ääma muuttmatuks, kujd kuj Rassìia nxusstub oma aladest loovutama osa Eestile (nt pool Siberist) vxjj Eesti Rassìiale (nt Sóoma), sis selline majjsmapiiri sxllmimine on vxjmalik, seda nende tejste riikkidevaheliste piirilepingutepxhjal. mujde, ajaga rasskusi pole. väljänd on määratud väljändab ju minevikus tojjmunut ning ettkel kehhtivat. esimeseks ettkeks oli k’ääsoleva pxhis’ääduse jxusstumiskúupääv. ilisemat piirimuuttmist mejje kasuks vxj kahjuks selline sxnastus ej välista.
mikks sis ej saa muutta Tarttu rahujärkksät píiri muuttmatta pxhis’äädust? aga sellepärast, et Tarttu rahuleping on piirim’ääramise alusena eraldi välljatoodud ning selliseljuhul on tegemist muuttmatu tervikuga! seda ej saa jupitada, kujd saab tervikuna muutta, anttudjuhul sis ärakaodata. ehhk, kujj ümmbersxnastada EJTrúuvälja ja RLangi lúuleread, sis piirileping tervikuna ej säjliks isegi siis, kujj äramuutta kassvxjj 1 meetter Tarttu rahujärkksäst piirist. muudame meettri piirist, on tegemist täjjästi uue piiriga, ent mitte Tarttu rahujärkksäga.
et sellest kerrgemini arusáada, toon mxne näjttä. kujutage ette, kuj riigikokku valitaks kellegi (nt éesisstuja vxj valimiskomisjoni) tahhtel mitte täppsält ehk terviklikuna ettenähtud 101 liiget, vajd 102 vxj 100? vxj muudetaks kellegi \"txlgendusel\" valimis vxj valitavusxjjguslikku éapíiri? seda ette ej kujutatta, kujd Tarttu rahugamääratud píiri kiputakkse samastama vanaema lxngakeraga, millega iga ahhv vxjb karistamatult männgi.
loomulikult kerkkib ka xjjguslik küsimus: mis saab sis pxhis’äädusest, kujj ülim §122 üttleb ühht, alam piirileping (nagu praégune) aga kuulutab selle jamaks? siin ej saa txsiseltvxtta so.ssjurisstide vahele’üüdejd, et riigipiiri muuttmine onn ajnult riigikogu xjjgus ja mure. kuna piirileping on leping tejse poolega (mitte ise°enndaga!), sis on piirileping ühhtlasi ka välisleping. viimast ej luba pxhis’äädusega vasstuolusolevana sxllmi aga §123. küll Eesti vabariigi varjunimeall, kujd ikkagi riigikogul. tegemistonn loogilise järjästusega: kxjkk riikkidevahelised lepingud péavad kxjgepäältt olema koosskxlas pxhis’äädusega, alles séejäräl péavad álluma riikkidevahelistele lepingutele riigisisesed xjjgusürikud. ja mitte vasstupidi nagu mxnele sahkerdajale rahhvareettmisel kasulik!

mida teha?

vastus sxlttub loomulikult sellest, mida mejje vxjmuklikk taottleb. kuj soovib xjgustada osa riigi anastamist ning sellest omariigi osast lóobu, tuleb tal muutta pxhis’ääduse vasstavat sätät - §122, ehk Tarttu rahu säältt välljavisata. rasskusi ej tohiks riigikogul sellega ette túlla. kuna 1992.a xnnestus rahvas meelitada äälätama vxjmust lóobumise ehk oma xjjgusetustamisepooltt, sis pole nüüd rahhvalt enam tema arrvamust vaja küsida. píisab vajd 81’st vastutamatust riigikogulasest, et vasstav küsimus päävakorrdaäälätada ning vähämalt 68 teevad selle räpase téene okupandiääkks ära.
peakks aga ülimaksolema riikkidevahelise xjjguse pxhimxtete järrgimine, sis pole vaja teha koguni mitte kuj midagi! mitte mejje ejj esita territorj\"aalsejd nxúdmisi Rassìiale, vajd Rassìia mejjle. sest s’ääduslik piir Eesti ja Rassìiavahel onn olemas juba rohhkem kuj 85 aasstat ning muuttasaab seda vajd kummagi poole ühislepinguga. seni pole se xjjguslik piir méeldind vajd JStaalinile ja temaméelsetele järrglastele (ni sääl kuj ka síinpoolpíiri). kujd stalin\"isstide üleillmseks tunnustamiseks ajnult vägivallast ej tohiks piisata. sest kuj píisaks, oleks viga juba máaillma xjjgusliku isekorralduse pxhimxtetes, millest järrgmise illmasxjani on samalühike samm nagu éelmisegikorral. ka siis jäj riikkidevaheline xjjgus viimasele kohale ning kxlavajd lepingujd ej kavatsetutki täjtta. seda peakks mälätama isegi paljud praégused otsustajad.
senisepxhjal jääb küll arusaamatuks, mikks kari rahhvakulul kxrrgeltaritud ametnikke ni usinassti tunneb uvi tejselt riigilt tema räpaste ajaloplekkide mahapesemisevastu, jättäs omarahhva uvid tahaplaanile.

asja iva

me vxjme ju ólla välljaxpetatud piitsajärrgi elama ning inndama vajd sillmatorkkavat rämppsu, kujd praéguse piirilepingu lubamatuse pxhjus pole ülttse mitte nejjs rohhkem kuj paaristuhandes ruuttkildis, tuhandetes setudes vxj Pettseri kloosstririigi kúuluvuses. selleks onn ooppis riikkidevaheline xjjgus. sest igale anastajale, sxlttumatta tema jxhhkrusest ja valelikkusest, tuleb kohht kättänäjdata ning sellgeksteha, et iga taóline katse lähäb tálle korrvamatult kálliks makksma. nagu käjjb ajaga kaasas ka vxllg rahuméelse máaillmaees. ajnult nii saame ennd kinlustada Rassìia (ja ka tejste) sarnaste tulevikukatsetevastu. sest ólles kord xjjguse saand, ej píirdu Rassìia kinndlassti enam pisku kahekümmnendikuga riigist ja kirsstegi lähäb vaja rohhkem kuj sajale tuhandele.
mejjl pole vaja riikklikku enesetappu. ka mitte selleks, et langikesed Pr’üsselist saakks mxnel tippkohhtumisel (Rassìiaga?!) mejje lajppadele kena järäle’üüdelaúsu.

33338, 2005-06-17

Artiklile on 39 kommentaari. Loe kommentaare »

***